Välisest teadmisest ei piisa

Kui te vaatate minu Galilea elu, siis näete te, et ma olin pidevas konfliktis oma aja religioossete võimudega, nimelt nendega, kes esindasid ortodoksset juudi  religiooni. Ma noomisin pidevalt varisere ja sadussere. Miks ma läksin  neid võimukandjaid avalikult hurjutamise riski peale? Sellepärast, et nad olid teadmise võtme ära võtnud.

Ärge mõistke minu seda väidet valesti. Need inimesed ei olnud harimatud ega rumalad. Nad olid väga teadlikud välise Jumala Seaduse osas. Nad tundsid pühakirja ja nad võisid peast lugeda pikki lõike pühakirjast. Nad olid väga targad pühakirja intellektuaalses mõistmises ja selle välise Jumala Seaduse mõistmises, nagu seda tol ajal tunti. Kuidas saab kogu selle välise teadmise juures väita, et nad olid teadmise võtme ära võtnud?

Üks põhiline fakt on see, et  te lihtsalt ei saa ära tunda Jumalat ega Jumala tõde välise teadmise kaudu. Te saate tunda Jumalat ainult läbi seesmise kogemuse, mille kaudu Jumal end teile ilmutab. Selle kogemuse saamise võtmeks on see, et te peate jõudma lihalikust meelest kõrgemale. Te peate otsima ühendust oma olemuse kõrgema osaga, oma meele kõrgema osaga.

Mida teie arvates Paulus mõtles sellega, kui ta ütles: „Olgu teis see meel, mis oli ka Kristuses Jeesuses?“

Ortodokssed inimesed lähenesid elule ja Jumalale madalamast teadvusest, lihalikust meelest. Nad olid hakanud uskuma seda valet, et lihalik meel on  võimeline mõistma ja kogema Jumala tõde. Nad mõtlesid, et Jumala tundmine on lihtsalt see, kui te tõstate ja täiustate lihalikku meelt, kuni see meel on kuidagi maagiliselt võimeline Jumala reaalsust haarama.

Mu armastatud südamed, palun tehke siiras pingutus selleks, et mõista, et see ei ole midagi muud, kui vale ja illusioon. Teadmise võti ei ole lihaliku meele täius. Teadmise võti on sellest meelest kõrgemale tõusmine ja oma meele kõrgema osaga ühinemine. Teadmise võti on selle minu armastatud Pauluse manitsuse järgimine: „Olgu teis see meel, mis oli ka Kristuses Jeesuses.“

Te peate mõistma, et Paulus ei ole kunagi minu õpilane olnud sel ajal, kui ma füüsiliselt Maa peal olin. Paulus tundis mind ainult otsese seesmise kogemuse kaudu, mis algas Damaskuse teel, aga mida korrati paljudel juhtudel. Paulus ei tundnud mind kunagi läbi välise teadmise. Paulus ei suhelnud minuga kunagi väliste sidevahendite kaudu. Paulus kuulis mind rääkimas ainult omaenda südame vaikuses (kuigi ma pidin alguses väga valjult rääkima).

Ma valisin Pauluse sellepärast, et kuigi ta minu järgijaid taga kiusas, oli ta oma olemuse seesmistel tasanditel valmis kõrgemale tulema. Ta oli valmis äratundmise ja aususe pimestavas välgatuses tunnistama, et ta oli sattunud valede uskumuste lõksu. Ta oli valmis silmapilkselt täielikult alistuma ja laskma oma valedel uskumustel minna. Ta oli valmis tunnistama, et oli eksinud ja edasi liikuma ilma enesesüüdistamiseta. Ta oli valmis silmapilkselt oma endiste teede pimedusest ära pöörduma  ja minu Kohaloleku ereda Valgusega silmitsi seisma.


Jaga seda lehte



E-poed ja kodulehed ning e-poe valmislahendus:

E-poe tegemine