Sisemise meelerahu loomine reageerimise asemel, toob teid välja oma draamadest

Gautama Buddha, 31.detsember 2009

Mina Olen Buddha ja ma olen ärkvel.

Ma tulen teile ütlema, et ka teil oleks parem olla ärkvel, kui teil tuleb läbida selle aasta, 2010 aasta, initsiatsioonid ja nagu ma selgitasin  möödunud aastal uue aasta konverentsil, on tulemas Poja Aasta. See on aasta, mil inimkond peab silmitsi seisma Poja - Kristusteadvuse initsiatsioonidega ja seega peab silmitsi seisma vajadusega saavutada Kristusteadvus selleks, et eristada reaalsus ebareaalsusest.

Ma ei öelnud, et see on vahe õige ja vale vahel, sest õige ja vale on sõnad, mida inimkond on kasutanud  väga kaua duaalsusevaldkonnas olevatele mõistetele viitamiseks. Muidugi on kättejõudval aastal vaja, et inimesed astuksid välja duaalsusest ja õpiksid eristama kõigepealt seda, et midagi on duaalsuse kohal, et seal on teadvuse tasand, mis on tõene – ja seda pole selles reaalsuses, kus valitseb alati kaks teineteist oponeerivat polaarsust.

Sellel mitteduaalsel teadvusel pole opositsiooni, sest Jumalal puudub opositsioon. Buddhal puudub opositsioon. Pole olemas niisugust asja, nagu anti-Jumal, kuigi on olemas niisugune sõna. Pole olemas niisugust asja nagu anti-Buddha, kuigi on niisugune sõna, sest see, mis ei ole Buddha, see lihtsalt pole Buddha. Mis pole Jumal, see pole Jumal, mis tähendab, et see on Jumalast lahus, Buddhast lahus. Kuid Jumal on kõikjal ja kui kõik on Buddha Loomus, kuidas saab siis miski üldse olla tegelikult Buddhast lahus? Kuidas saab miski olla üldse Jumalast lahus?

Jah muidugi, tegelikkuses ei saa seda juhtuda, see saab juhtuda vaid duaalsuse valdkonnas, kus on võimalik määratleda kaks opositsioonilist polaarsust ja öelda, et Jumal on üks polaarsus ja saatan – või anti-Jumal, või kuidas te iganes seda nimetada tahate ja koguni aine ise –  see on vastaspolaarsus, lahusolev Jumalast. Kuid sellel illusioonil puudub  muidugi reaalne eksistents.  See saab eksisteerida vaid nende meeltes, kes on otsustanud astuda duaalsuse valdkonda. Ja miks otsustavad eluvoolud astuda sellesse valdkonda?

Te saate alati muuta oma reaktsiooni
Nagu Jeesus, Suur Jumalik Juhendaja, Astrea ja Serapis Bey on hiljuti detailselt selgitanud, teevad duaalsusseastujad seda selleks, et nad ei taha enda eest vastutust võtta. Mida tähendab võtta vastutus enda eest enda peale? See tähendab lihtsalt, et  te tahate ära tunda ja teadlikult tunnistada üht tõde, mis on alusmüüriks teie edasijõudmisel vaimsel teel, teie sisenemisel ülesminevasse spiraali. See on üks tõde, mis teeb Ülestõusnud Väele võimalikuks tegelemise teiega personaalsel alusel, selle asemel, et jääda peksukooli või väliste õpetuste kooli ja välistesse organisatsioonidesse ja väliste gurude juurde, kus te võite leida õige guru või võite ka mitte ta leida, kuid igal juhul tõmbate te ligi sellise guru või õpetuse, mis resoneerub teie praeguse teadvuse tasandiga.

Kui te pole võtnud enda eest vastutust, ei taha te küsitavaks muuta oma praegust teadvuse tasandit, oma praegust taju. Ja kuidas saate te siis ligi tõmmata guru, kes on kõrgemal sellest teadvuse tasandist? Seda ei saa lihtsalt juhtuda. See on üks neist ilmselgeist tõdedest, mis peavad olema ilmselged, kuid nad pole selged neile, kes pole võtnud enda eest vastutust ja seepärast vaatavad kõike läbi saastunud taju.

Mis siis on  see üks möödapääsmatu arusaam , milleni te peate jõudma enne, kui teist saab õpilane Ülestõusnud Väele? See on just nimelt see, et kõik siin vormimaailmas on teadvuse väljendus, teadvuse loodud. Siin pole mitte midagi – ma ütlen veelkord, siin pole mitte midagi,  puudutab see siis vaimset valdkonda või materiaalset universumit, millel on sõltumatu, objektiivne eksistents. Miski ei saa olemas olla, mis pole olemisse kutsutud eneseteadliku kaas-looja poolt, kes algselt mentaalselt kujutas ette midagi ja kasutas siis oma kaas-looja võimeid selle kujutise panemiseks Mater valguse peale, mis seejärel võttis selle kujutise vormi.

Loomiseks pole teist moodust. Looja ise loob sel moel ja nii loovad  kõik kaas-loojad läbi aegade nii selles sfääris kui ka eelnevates sfäärides ja nii jõuame tagasi esimese loomisakti juurde. Pole teist moodust loomiseks. Vaimne tee algab, kui keegi jõuab punktini, kus ta tahab kahelda oma tajumises, kus ta tahab küsitavaks muuta selle, kas materiaalses universumis tema poolt tajutu on reaalne – kas sellel on sõltumatu eksistents, kas miski eksisteerib sõltumata teadvusest, on siis tegemist millegi kestvaga või millegagi, mis muutub väga aeglaselt, tänu meie kontrolli alt väljasolevatele protsessidele, olgu need siis Jumal või inglid taevas või loodusseadused või evolutsiooniprotsess või mistahes müüt, mille peale inimesed on tulnud selleks, et selgitada seda, mida nad enda ümber näevad. Nad näevad, et on olemas mõlemad,  näivus püsimajäämisest, muutmatusest ja ka näivus muutumisest.

Kuid oma tahtmatuses võtta vastutust enda eest, kavandavad nad enda jaoks asjade kestvuse, nende sõltumatu eksistentsi. Nad peavad ka kavandama selle, et kui tuleb muutus, mida nad eitada ei saa, siis tuleb see tänu  mingile neist väljaspool olevale protsessile, mille üle neil puudub kontroll.  Kuid kas on  teie maailmas tegelikult midagi – teie isiklikus maailmas – mille üle teil absoluutselt kontroll puudub?  Jah, on küll – teie praeguses teadvus seisundis. Kuid kui te tahate ületada oma praegust teadvuse seisundit, ületada oma praegust taju, ületada oma praegust mentaalset kasti, siis pole teie maailmas enam midagi, mida te ei saaks kiirendada kõrgemale tasandile läbi selle, et tahate kiirendada oma teadvust.

Te vaadake maailma enda ümber, vaadake enda olukordi ja te näete, et praegusel hetkel on teie elus palju faktoreid, mis tunduvad võimatud mõjutada või muuta, sest need sõltuvad loodusseadustest, mida teile tundub, et muuta ei saa. Või olenevad need teistest inimestest ja nende vaba tahte valikutest. Kuid teil on siiski võim midagi muuta. Teil on võim muuta oma reaktsiooni neile välistele olukordadele ja teiste inimeste käitumisele.

Vaimse tee algus
Te alustate öeldes: „Kuidas saaksin mina kiirendada oma reaktsiooni nii, et ma ei oleks fokusseeritud negatiivsele reaktsioonile teatud olukordades või teiste  tegude või sõnade tagajärjel? Kuidas saaksin mina kiireneda kõrgemale oma vanadest mustritest või reaktsioonidest? Kuidas ma saaksin välja vastutoimimise (reageerimise)  mudelist?“

Niisuguseid küsimusi hakkate te küsima, kui olete oma vaimse tee alguses. Kuigi alguses võib teile näida, et te muudate vaid oma reaktsiooni väliste olukordade või teiste inimeste suhtes, võin ma teile kinnitada, et meie Ülestõusnud Väest – meie, kes me oleme läbi tulnud protsessi, alustades duaalsuse teadvuse seisundist ja kiirendanud end Ülestõusmise Spiraali – me oleme tõestanud, tõestanud ikka ja jälle, et kui te kiirendate oma reaktsiooni, siis jõuate te punktini, kus te enam ei satu teatud olukordadesse ega kohta enam teatud tüüpi inimesi. Ja mu kallid, kas seda on tõesti nii raske mõista nende õpetuste valguses, mille me oleme teile andnud, kinnitades, et universum on peegel, mis peegeldab tagasi selle, mille te välja saadate? 

Kui te saadate välja alalise  ebaõiglases süüdistamises viibimise, mida siis universum järeldab, tuginedes sellele mentaalsele kujutisele, mida teie oma meeles hoiate? Ta järeldab, et tahate kogeda olukorda, kus teised teid süüdistavad. Ta täidab selle ning saadab teile niisugused inimesed. Te võite minna enesekaitse igivanasse spiraali, püüdes kaitsta end süüdistuste eest või püüda süüdistusi eitada või püüda end õigustada või isegi püüda nende süüdistajate meelt muuta – kuid siis te reageerite.

Kuid kas te mõistate, et see, millele te reageerite, ei ole mitte väline olukord, mis eksisteerib sõltumatult teie enda teadvuse seisundist? Te reageerite kosmilisest peeglist tulevale reaktsioonile, sellele kujutisele, mille teie välja saadate. Te teate põhjuse ja tagajärje seadust, mida nimetatakse ka teo ja vastuteo seaduseks [law of action and reaction]. Te teate, et reaktsioon (vastutegu) järgneb teole. Kui te pole võtnud enese eest vastutust, siis te ei näe, et sündmuste ahel algas teiepoolse teoga, nimelt mentaalse kujuga, mentaalsete kujutistega, millel teie lubate eksisteerida oma identiteedikehas. Ja mille te siis projekteerite kosmilisse peeglisse – ja see, mis siis teile tagasi tuleb, on teie oma teost tulenev reaktsioon.  

Kui te seda ära ei tunne, siis näete te vaid välises toimuvat.  Ja te mõtlete, et see, kuidas teised inimesed teid kohtlevad, et see on nendepoolne tegu. Ja nüüd te mõtlete, et nende tegu sunnib teid  reageerima samal viisil, tihtipeale teatud viisil, mida teie personaalne impulss võimaldab, kas siis kaitstes ennast või süüdistades teisi vastu. Te mõtlete, et kuna teie ei saa muuta nende tegu, siis pole teil ka võimalust seda situatsiooni ületada. Kuid kas näete, et see põhjus, miks te tunnete end võimetuna seda situatsiooni muutma on selles, et te olete segi ajanud teo ja tagajärje [action and reaction]. Te arvate, et teie reaktsioon on nende teole suunatud, kuid tegelikult, see vahe, mis eristab tõelisi Ülestõusnud Väe õpilasi ja neid, kes seda pole, isegi siis kui nad  väidavad, et nad seda on või on täiesti veendunud, et nad seda on – on selle mõistmine, et kui te võtate täieliku vastutuse  enese eest enese peale, siis te MITTE KUNAGI ei toimi millelegi vastu (ei reageeri millelegi)!

Kui te võtate enese peale täieliku vastutuse oma meeleseisundi eest, siis te näete, et Jumal on andnud teile vaba tahte. Ja pole tähtis, mis teiega Maa peal juhtub, teil on vabadus valida, mis toimub teie meele sees  – hoolimata sellest, mis toimub väljaspool teie meelt ja füüsilist keha. Ja seega, kui te võtate vastutuse enese eest, siis te mõistate, et teil pole absoluutselt vaja millelegi vastu toimida (react to anything). Pole olemas loodusseadust, mis sunnib vastu toimima (reageerima) olukordadele, mida te materiaalses universumis kohtate, sest teil on potentsiaal kiirendada end kõrgemasse teadvuse seisundisse, kus teie ei toimi vastu (ei reageeri) – te tegutsete, sest pole tähtis, mis juhtub välises, teie valite enda teadvuse seisundi. Ja teie valite oma teod, mis põhinevad teie enda teadvuse seisundil, MITTE ei põhine teiste inimeste teadvuse seisundil ning sellepärast pole te kunagi teadvuse seisundi ega teiste inimeste vaba tahte poolt piiratud, sest TEIE, hoolimata sellest, missugust olukorda te kohtate  ja hoolimata sellest, missuguseid valikuid teised inimesed teevad, olete vaba valima oma teo, oma teadvuse seisundi.

Initsiatiivi tagasivõitmine
Te olete vabad vaatama iseennast ja ütlema: „Miks ma kohtan niisuguseid inimesi? Mis on minus niisugust, mida ma pole veel näinud, mis tekitab minu jaoks vajaduse kohata niisuguseid inimesi ikka ja jälle? Mis on see õppetund, mida ma pole selgeks saanud, et ma pean seda testi läbima ikka ja jälle, kuni õpin selle õppetüki selgeks? Siis vaatate te endasse, arutate seda – missugune see haav siis minevikust ka poleks või missugune uskumus – ja siis saate te selle ületada, te saate end kiirendada sellest kõrgemale. Ja kui te olete seda teinud, siis pole teil enam mingit vajadust reageerida ja nüüd olete te valmis valima tegu ning isegi siis, kui te kohtate neid inimesi jälle, kes käituvad teie suhtes samuti kui varem, kas siis teid süüdistades või kuidagi teisiti, siis te sellele ei reageeri. Te valite! Ja siis alles TEGUTSETE.

Ja siis pole nemad enam need, kelle käes on initsiatiiv, sest te olete initsiatiivi neilt üle võtnud oma tegude läbi – tegude läbi, mis pole kohandatud nende teadvusele, nende tegudele. Tegudega, mis tulenevad  teie tõeliselt omasest loovusest, teie enda Mina Olen Kohaloleku lättest, võite te vastata reaktsioonidega, mis neid täiesti hämmastab, nagu Jeesus hämmastas kirjatundjaid ja varisere ja nagu olete te näinud mind, kui olete lähemalt uurinud budismi, hämmastamas hindu religiooni brahmaneid; neid, kes arvasid, et neil on vana pühakirja ainuõige tõlgendus, neid, kel olid oma rituaalid ja traditsioonid, millega nad olid  Elava Sõna toime madaldanud, nagu seda ütles ka Jeesus.

Te näete, mu kallid, vennasüüdistamise teadvus on olnud olemas palju aega enne seda, kui see sfäär loodi, palju enne materiaalse universumi loomist. See on ümbritsenud planeeti Maa mitte küll päris algusest peale, vaid ta on olnud siin väga pikka aega. See on nagu initsiatsioon, mis on saanud nende üksteisele järgnevate sfääride osaks, kust esimesed olevused langesid ja otsustasid minna süüdistamise energiasse selleks, et koos endaga teisi alla tõmmata. See on nii-öelda initsiatsioonide osa peksukoolis ja see on ka initsiatsiooni osa Ülestõusnud Meistrite koolis, kuid teistsugusel moel. Muidugi töötame me teiega ja aitame teil läbi näha süüdistamise energiate peensuse, kuid me saame seda teha vaid siis, kui te olete jõudnud selle punktini, et tahate tunnistada seda, et kõik, mis on, on teadvuse looming.

Siis te näete väga lihtsat tõde, mis aitab teil tõusta süüdistamise energiast kõrgemale, sest teie meel ei tegele süüdistustega. Te näete seda mehhanismi, mis tekib:  keegi tuleb teie juurde, vihane ja süüdistab teid milleski. Te reageerite koheselt sellele energiale, sulgedes oma meele ja tšakrad, mitte tahtes seda energiat endasse võtta. Ja järgmisena hakkab teie meel vaatama üle süüdistusi. „Kas on siin mingi tõde? Kas ma tõesti tegin seda? Kas ma ei teinud seda? Ei, ma pole seda teinud, kuidas ma saaksin end kaitsta? Kuidas ma saaksin teisi seda uskuma panna? Kuidas see mõjutab minu mainet?“ Tärkavad needsamad küsimused, mis ikka ja alati.

Ja kui teie meel on juba sisenenud sellesse spetsiifilisse süüdistusse, siis olete te juba allaminevas spiraalis sees – selles, kuhu süüdistaja teid tõmmata tahtiski. Kuid kui te mõistate seda tõsiasja, et kõik on teadvuse looming – ja seepärast kõik see, mis Maa peal eksisteerib, on teatud teadvuse seisundi konkreetne väljendus – siis hakkate te nägema süüdistamist hoopis teise nurga alt, kas pole see nõnda? Nüüd te mõistate, et süüdistusel, mille keegi teile suunab, pole mitte midagi tegemist teiega või teie käitumisega ega teie teadvuse seisundiga. See võib olla vaid süüdistaja teadvuse produkt ja sellel puudub üldse reaalsus. Mingi peensuse kaudu lasete te süüdistajal jätkata allaminevat spiraali ikka ja jälle, nii lasevad inimesed ikka ja jälle end süüdistajal lõksu püüda.

Kui te kord juba olete duaalsusesse laskunud, on teil teatud uskumused, teil võivad olla teatud tunded, teatud motiivid, te võite olla sooritanud teatud tegusid, mis pole just eriti kõrged – ja siis tuleb süüdistaja ning kasutab seda teie süüdistamiseks. Ja nüüd te tunnete, et siin on miski tõde, sest te olete teinud neid tegusid või te olete mõelnud neid mõtteid, tundnud neid tundeid ja motiive, siis ei saa te süüdistusi lihtsalt ignoreerida. See on muidugi õige. Te ei saa süüdistusi ignoreerida, kuid mida te teha saate, on see, et te saate öelda: „Ma ei reageeri sellele süüdistusele enese kaitsmisega. Ma vaatan ausalt endasse. Kui ma näen, et on olemas mingi minu tegu, mõni motiiv, mõni tunne, mõte, mingi maailmavaade, mis pole puhas, mis pole kõrgeim võimalik, siis ma lihtsalt töötan iseendaga. Ma võin süüdistajat täiesti ignoreerida, ma ei kaitse end, ma ei süüdista vastu, ma vaatan iseendasse, ma seisan süüdistajast eraldi, sest temapoolsed süüdistused ja tema energia ei aita mind enda sisse minna ega vaimsete õpetajatega ühendust saada ega saada sisemist juhendust, mis aitaks mind näha palki oma silmas“.

„Ma olen lahus süüdistaja energiast ja tema teadvusest. Ma töötan koos oma vaimsete õpetajatega. Ma vaatan, mis on minu teadvuses niisugust, mis vajab muutmist. Ja ma muudan seda. Ja ma kiirendan ennast sellest kõrgemale. Kui ma näen, et süüdistaja süüdistab mind ikka edasi, siis ma tegelen sellega uuel teadvuse tasandil olles, millele ma jõudnud olen, teadvuse tasandil, milles pole enam põhjust süüdistajal mind süüdistada“.

Kas te näete, mu kallid, seda lõksu, millesse te olete tõmmatud  nii palju kordi? Kui te olete olnud teatud teadvuse seisundis ja teid on süüdistatud, siis reageerite te süüdistustele teatud teadvuse tasandilt lähtudes. Ja seega olete te lõksus, te olete dualistliku reaktsiooni lõksu pandud, mis saab luua  vaid allaminevat spiraali. See, mida ma siin teile õpetada püüan, pole ainult vaid teiste ütlemiste ignoreerimine, vaid ausus vaadata iseendasse, palju selles on tõtt. Ja siis peatage oma reaktsioon, sellest teadvusest tulenev reaktsioon ja tõmbuge tagasi, töötage iseendaga, vaadake iseendasse, töötage koos oma vaimsete õpetajatega. Ja kui te näete, et süüdistaja ütles midagi õiget, siis töötage enda kallal,  kuni olete end sellest kõrgemale kiirendanud. Ja siis võite te tagasi minna, kui see on vajalik ja tegelda süüdistajaga.

Kuid te võite ka jõuda mõistmisele, et teil pole ühtki edasiviivat eesmärki süüdistajaga tegelemiseks, sest te olete tõusnud kõrgemasse teadvuse seisundisse. Mõningatel juhtudel, olles ületanud selle teadvuse seisundi, võite te tagasi minna süüdistaja juurde ja süüdistaja mõistab, et te olete oma endise teadvuse seisundi ületanud. Mõningatel juhtudel võib see põhjustada ka süüdistajas tahtmise oma teadvuse seisund ületada ning nüüd võite te oma suhteid alustada juba uuel tasandil. Kuid kui te näete, et süüdistaja ei taha oma süüdistamise teadvuse seisundit ületada, siis pole paljudel juhtudel mõtet isegi mitte püüda süüdistusi ümber lükata ega ennast kaitsta ega püüda süüdistaja meelt muuta.

Kristsus ja Buddhasus
Kui süüdistaja ei taha oma süüdistusteadvust ületada, mida teie just teinud olete, siis kuidas te saaksite temaga selles küsimuses mingit konstruktiivset eesmärki saavutada? Teid süüdistav isik võib osutada millelegi, mis teis pole õige ja teie võite seda võtta kui õppimist vajavat õppetundi, kuid te peate olema ka teadlik sellest, et kui mõni ka nägi teid tegemas midagi, mis pole õige, siis ei pruugi nemad olla selle tunnistamise  teadvuse seisundis, et kõik on teadvuse väljendus. Siin on näha väga lihtne tõde. On öeldud, et mida sa näed pinnuna teisel silmas, see on olemas ka sinus. See pole universaalne tõde, sest kui te olete Kristusteadvuses, siis võite te näha pindu oma venna silmas ja see võib olla õige tähelepanek – ja see ongi õigena nähtud, kui te olete Kristusteadvuses. Siiski ei süüdista Kristusteadvuses olles te mitte kedagi, sest te olete ületanud duaalsusest alguse saanud süüdistamise teadvuse ning seepärast ei süüdista Kristus kedagi. Kas näete, et siin on tähtis, kuid peen erinevus millegi väljatoomisel, mis vajaks korrigeerimist, sest süüdistamisenergia toimib teist alla surudes? Kristusel on vaid üks eesmärk ja see on teise tõstmine Ja kui te toote esile midagi, mis muutmist vajab, siis saab see tehtud konstruktiivsel moel, kus te püüate aidata teist seda ületada.

Kuid süüdistaja pole huvitatud sellest, et teine oleks tõstetud. Süüdistajad on huvitatud vaid teiste allakiskumisest ja see on nende ajend, nende kavatsus ja see on see energia, mille nad teise peale projekteerivad. Ja seega, mu kallid, kui te olete end vabastanud ebapuhtustest oma teadvuses, siis jõuate te punktini, kus te näete nüüd selgesti. Nagu Jeesus ütles, kui te olete palgi enda silmast ära tõmmanud, siis näete te selgemini ka seda, mis toimub teise teadvuses. Ja kui te näete, et inimene on avatud enesega tegelemisele, siis te teete kõikvõimaliku selle inimese aitamiseks. Kuid kui te leiate, et teine inimene pole jõudnud selle mõistmiseni, et kõik on teadvuse väljendus, siis te võite kas võtta teistsuguse käitumissuuna  - nagu Jeesus esitas väljakutse kirjatundjatele ja variseridele ning lükkas ümber rahavahetajate lauad  – või te võite ka otsustada need inimesed jätta üldse rahule. Siin pole kindlat õiget ega valet võimalust, sest teel on olemas astmed.

See ongi see, mida me kutsume Kristuse astmeteks, Kristsuse teeks, kus te peate minema maailma ja kas püüdma aidata inimesi või väljakutseid esitama neile, kes tahavad kõrgemale jõuda. Kuid sellest astmest edasi on Buddhasus, kus te näete, et mina ei läinud aktiivselt välisesse; ma tõmbusin  eemale ühiskonnast ja lõin eraldioleva sangha. Ja siis lasin ma õpilased enda juurde tulla, sest see andis võimaluse mitte tegeleda nendega, kes polnud valmis, sest nemad polnud jõudnud arusaamisele sellest, mis oli põhivõtmeks teile minu sanghasse sisemisel; nimelt te tahtsite ära tunda, et kõik on teadvuse väljendus. Ja seepärast, mu kallid, kuulake tähelepanelikult  - võti teie personaalsele progressile on teie enda teadvuses 

Kas te näete, mis sünnib maailmas praegu, isegi vaimsetes ringkondades. Vaimsed inimesed on vennasüüdistusenergia lõksus, allaminevas spiraalis, kus nad püsivalt end fokusseerivad teistele inimestele, fokusseerivad end teiste inimeste muutmisele, arvates, et nemad peavad muutma maailma või muutma teisi inimesi või isegi kohut mõistma või hukka mõistma. Nad on jätkuvalt teiste muutmise teadvuses, selle asemel, et olla enesemuutmise teadvuses.

See muidugi on tore. Teil on vaba tahe, teil on õigus olla selles teadvuse seisundis ja saada see kogemus, mida te vajate selles teadvuse seisundis olles.  Kuid mina Buddhana määrasin ära oma sangha kui koha, mis on lahus süüdistusenergiast. Ja seepärast on mul õigus määrata sisenemistõke, mis ütleb, et need, kes pole tahtnud tunnistada, et neil on tarvis muuta oma teadvust – ja selle asemel püüavad muuta teiste teadvust – need pole väärt, need pole valmis sisenema Buddha sanghasse ja saama minu otseseid juhtnööre.

Ja seega võivad nemad jääda väljapoole ja saada teistsuguseid instruktsioonivorme, nagu on seda need juhtnöörid, mida te saate tänapäeval välisest budismist või teistest välistest uskudest või vaimsetest õpetustest. Te näete, et isegi tänapäeval on budismitraditsioonis neid, kes on tõelised Gurud, kes on saavutanud kõrgema teadvuse seisundi. Ja te näete, et igaühel neist on oma isiklik kriteerium, keda tema lubab oma ringi või oma isiklikuks õpilaseks, oma personaalseks pühendatuks.

Muidugi ei pea te, nagu Buddhagi, töötama kõigiga, kes uksele koputavad. See, mu kallid, on Kristuse initsiatsioon, kus te kui Kristus läbite selle faasi nagu Jeesus seda demonstreeris, kus te tegelete igaühega hoolimata tema teadvuse seisundist. Te tegelete leeprahaigetega, te tegelete igasuguste põduratega, nendega, kelle deemonid on hõivanud – kõiksuguste inimestega, kes on igasuguste uskumuste lõksus. Kristus on välises maailmas  ja keda iganes  Kristus kohtab, sellega tegeleb Kristus vastavalt selle inimese sisemisele loovusele, eristamisvõimele ja Kristsuse tasemele. See on täiesti aktsepteeritav – seepärast läkski Kristus maailma.

Kuid Buddha on sellel tasandil, kus ta lõi oma eraldioleva sangha ja õpilased peavad seepärast läbima teatud initsiatsioonid enne, kui neil on siseneda lubatud. Ja nii näete te siin võtit, et näha end kui Buddha õpilast, Buddhasuse kandidaati, see on kõigepealt ära tunda, et kõik, mis on vormimaailmas, on teadvuse väljendus ja kõik see, mida TEIE vormimaailmas kohtate, on teie teadvuse väljendus – kui te sellele reageerite.

Tegutsemine ja reageerimine (acting and reacting)
Niisiis, kuni teie leiate end reageerimas ükskõik millele selles maailmas, peate te vaatlema, mis on see teie teadvuses olev, mida te pole siiani loovutanud, mis on see, mis pole veel tervendatud või puhastatud – see, mille pärast te reageerite. See on väga lihtne! Sest kui teis pole mitte midagi, mis haakub sellega, siis teie ei reageeri. Te tegutsete, kuid tegutsedes olete te klammerdumisest vaba. See ongi tegutsemise ja reageerimise vahe. Kui te reageerite, siis on teil teatud tulemuse suhtes klammerdumine. Ja kui see tulemus ilmneb, siis on teis negatiivne, rahutu, mittearmastav emotsionaal-mentaalne reaktsioon. 

Kuid kui te tegutsete, siis puudub tagajärge klammerdumine. Seepärast kannab tegu endas iseenda võitu, oma täitumist, oma edu, omaenda rõõmutunnet, saavutamist, täideminekut. Kui te reageerite, siis te arvate, et teie reaktsioon edu või läbikukkumise suhtes sõltub sellest, mis toimub väljapool teid. Kui te ületate reageerimisteadvuse ja tõusete tegutsemisteadvusesse iseendas, siis te mõistate, et väljendamise tegu, ükskõik, mida te siis ka ei väljendaks, on  võit juba iseendast. Mitte midagi muud, ei teatud tulemust teiste inimeste meeltes, teiste inimeste tegudes, ühiskonna tegudes või ühiskonnas tervikuna, te ei vaja.

Te olete kui päike, kes leiab rõõmu oma valgust särades ja ta ei vaata Maa peale, püüdes tuvastada, kes on end kinni katnud, kes peidab end päikesevalguse eest, kes kannab päikeseprille, päikesekreemi või mida veel. Päike ei ole huvitatud neist reaktsioonidest, ta särab edasi, sest ta leiab rõõmu valgust särades. Ja see ongi tegutsemiseteadvus kui reageerimisteadvuse vastand, kus te ei leia rõõmu mitte sellest, mida te teete, vaid te ootate tulemust, teiste reageeringut, enne kui teile selgeks saab, kas rõõmustada või kurvastada.

Mis on siis selle reageerimisteadvuse ületamise võti? See on mõistmine, et teie reaktsioon tuleneb sellest, kuidas teie situatsiooni tajute. Reaktsioon on tajumise tulemus, tagajärg. Kui te mõistate, et kõik on teadvuse väljendus, siis te mõistate ka, et teie reaktsioon antud situatsioonile on selle produkt, kuidas teie seda situatsiooni tajute. Tajumine on aistingust kõrgemal ja läheb teie emotsionaalsesse reaktsiooni vastavalt sellele, kuidas te seda situatsiooni võtate ning läheb sealt veel edasi ja siin hakkab kaasa rääkima isegi see, kuidas teie elu üleüldse näete, teie väga peen meeleseisund, maailmavaade, mis on teie identiteedikehasse salvestatud.

Nagu ma ütlesin päris Dhammapada algussalmis 2500 aastat tagasi:

Tajumine tekitab meeleseisundid.
Nende jaoks on tajumine ülim.
Kui keegi mõtleb või tegutseb saastatud tajuga,
siis järgneb kannatus.

Missugune on siis saastatud taju ja puhta taju vaheline erinevus? Muidugi olen ma andnud teile vihjeid – igal korral kui te situatsioonile reageerite,  siis teate te, et tajute situatsiooni saastatud tajuga. Kuid kuidas te saate  siis kõrgemale saastatud tajust, puhtasse tajumisse? Te jõuate sinna aru saades, et iga tajumine, mis lähtub duaalsusest, on saastatud juba oma loomu poolest. See on muidugi raske, sest enamus eluvoole Maa peal on olnud duaalsuseteadvuses nii kaua, et nad on kaotanud igasuguse puhta taju. Kuid nagu me oleme nüüd ikka ja jälle selgitanud, ongi teie Olemuse tuum see puhas taju, millest on räägitud igas müstilises ja vaimses traditsioonis läbi aegade, mis ulatub Vedadeni, Atlantiseni ja Lemuuriani ja veel vanemate tsivilisatsioonideni. 

Müstikud on läbi aegade teadnud, et kui te lähete kõrgemale aistingust tulenevast tajust – tajust, mis tuleneb välisest meelest, meelte poolt mõjutatud tajust, mõttetasandil olevast tajust, isegi sellest tajust, mis pärineb teie selles maailmas olemise identsustundest – kui te sellest kõrgemale lähete, siis kogete te puhast teadlikkust. Te võite seda nimetada teadlikuks minaks, Teadlikuks Sinaks või kuidagi teisiti, kuid tõsi on see, et igasugusest minatundest kõrgemal on puhas teadlikkus

See puhas teadlikkus ei saa olla saastatud mitte millegi poolt, mis duaalsusevaldkonnas leidub, millegi poolt, mis vormimaailmas leidub. Ja seega on võimalik teil saada häälestatus oma olemuse tuumaga. Ja kui te kogete puhast teadlikkust ja teate, et te olete enamat kui väline mina, kes seda maailma kogeb teatud moel, siis saate te hakata end rohkem ankurdama puhtasse teadlikkusse. Ja te saate hakata tajuma maailma oma puhast teadlikkust kaotamata.

Puhta teadlikkuse omandamine
Paljudel on olnud puhta teadlikkuse põgusad silmapilgud, kuid niipea, kui need on möödunud, ja nad võivad kesta vaid murdosa sekundist, ollakse jälle tagasi oma välise tajuga maailma tajumas. Paljudel juhtudel klapitavad kogejad oma usulised vaated selle kogemusega, arvates, et see pidi olema või kinnitas seda või teist nende usulises doktriinis või dogmas, nagu kristlike müstikute puhul, kellel on olnud puhta teadlikkuse kogemusi, kuid nad on neid tõlgendanud kristlike uskumuste kontekstis ja  nad pole ometigi ületanud oma raame. Sedasama näete te ka budismis, hinduismis, islamis ja igal pool mujal. Isegi need, kes on väidetavalt ateistid, kuid kellel on olnud puhta teadlikkuse kogemusi,  tõlgendavad neid mingist teaduslikust vaatenurgast kui mingit aju trikki, kui  juhuslikku keemilist või elektromagnetilist reaktsiooni. 

Kuid kui te tahate kahelda oma praeguses tajus, kui te tahate mõista, et on olemas rohkem kui üks viis läheneda antud situatsioonile või maailmale üldse, kui te tahate mõista, et Ülestõusnud Väel on puhas teadlikkus ja kui te tahate paluda meilt abi, siis me kindlasti aitame teil paljastada ebapuhtused teie tajus. Ja kui te tahate näha neid ebapuhtusi ja need ületada, siis  te saate minna läbi selle protsessi, mida me oleme kirjeldanud kui tõelist vaimset teed , siis te jõuate järk-järgult kohani, kus teil saab olema puhas teadlikkus, nii et see ei lülitu otsekohe välisele tajule.

Ja see tähendab, et te võite  nüüd hakata vaatama ennast, oma füüsilist keha, oma isiklikku olukorda või isegi elu ennast läbi selle puhta teadlikkuse, kus hakkate nägema, et see erineb suuresti  vaatest elule läbi välise mina, välise isiksuse, läbi välise teadlikkuse filtri. Algul võib tunduda skisofreeniline,  kui näete ühel hetkel miskit kõrgemat ja siis järgmisel hetkel olete tagasi oma välises teadlikkuses ja siis kahtlete selles, mida nägite. Kas võib see olla tõsi? Kas Ülestõusnud Väe reaalsus võib tõesti olla nii radikaalselt erinev sellest, mis vaimus te üles kasvanud olete, sellest, mida te olete nii palju aastaid näinud, see käib nii usu kui vaimsete õpetuste kohta.

Te näete, mu kallid, paljud, kes nimetavad end Ülestõusnud Meistrite õpilasteks, kuid kes on aastakümneid tegelnud vaid väliste õpetustega ning nad pole olnud suutelised või tahtnud minna kõrgemale, et kogeda puhast taju. Nad on kasutanud välist õpetust uue mentaalse kasti, uue tasakaalutunde  loomiseks, nagu Jeesus on selgitanud. Ja nüüd, kui nad kogevad puhast teadlikkust ning  nad on vastakuti sellega, et viis, kuidas meie Ülestõusnud Väest näeme mingit konkreetset probleemi, on radikaalselt erinev  nende lähenemisviisist, mis on rajatud Ülestõusnud Väe välisele õpetusele.

Kuid nad pole tõusnud õpetusest kõrgemale! Nad pole tõusnud kõrgemale oma teadvuse seisundist, nad pole kahelnud oma tajumises. Nad on kujundanud välisele õpetusele baseeruva taju, kuid see ei põhine sõnade kohal oleval Vaimul. Ja seepärast võivad nad nüüd jõuda järeldusele, et  meie Ülestõusnud Väest ei näe seda nii, nagu nemad on hakanud sellest aru saama ning nüüd seisavad nad testi ees –  nad kas muudavad küsitavaks välise õpetuse või enda tajumise välise õpetuse suhtes? Kas nad tahavad tasapisi liikuda selle puhta taju suunas, puhta teadlikkuse suunas nii, et nad jõuaksid kõrgemale eksimatu, absoluutselt õige välise õpetuse tajumisest?

Nii võibki saada ka Ülestõusnud Meistrite õpetusest õpilastele lõks, kui nad ei taha pidevalt küsitavaks muuta  oma tajumist. Te näete, et on võimalik olla välise õpetuse või organisatsiooni liige tegelikult oma tajumist kahtluse alla seadmata. Seda te olete kohustatud tegema enne, kui te sisenete Buddha sanghasse, Suure Valge vennaskonna retriitidesse,  nagu me oleme kordi kirjeldanud.

Kuidas inimesed on oma tajumise lõksus
Kui te oma taju küsitavaks ei muuda, siis te ilmselt arvate, et teie taju on täiesti täpne, täiesti õige. Mida te siis teha saate? Ma arvan, et paljud suudavad seda mõista. Kui te ei muuda oma taju küsitavaks, siis te usute, et praegune tajumine elu või mingi konkreetse situatsiooni suhtes on õige, täielik ja täpne. Ja ma usun, et te olete suutelised nägema, et kui te ei muuda küsitavaks oma taju, siis ei suuda te seda taju ületada ja kui te ei suuda oma taju ületada, siis kuidas te üldse saate ära tunda tõe, mida ma väljendasin Dhammapadas 2500 aastat tagasi. Ma väljendasin nimelt seda, et teie taju lähtub veel sügavamast mentaalsest seisundist, teie identsuskehast, sellest, kuidas te näete elu ja iseennast identiteeditasandilt?

See on seesama sügavam taju, millest saab alguse mentaalne ja emotsionaalne lähenemine elule. Ja see mentaalne ja emotsionaalne lähenemine elule panebki teid vaatama olukordadele teatud viisil, mis omakorda põhjustab teie teatud mentaalsesse seisundisse jõudmise, nagu seda on enda ebaõiglaselt hukkamõistetuna tundmine, tunde, et peate teiste üle kohut mõistma, tunde, et peate vihaga reageerima, kui asjad ei lähe nii, nagu teie eeldate või siis jõudmise arvukatesse teistesse mentaalsetesse seisunditesse. Ja kui te olete selles madalamas mentaalses seisundis, kui te ei taha oma tajumist muuta küsitavaks, siis on teie taju teie mentaalse seisundi jaoks ülim. Ja kui teie tajumine on ülim, siis ei saa te minna kõrgemale oma tajumisest, te ei saa minna kõrgemale sellest oma mentaalsest seisundist. Te ei suuda paljastama hakata kõrgemat mentaalsest seisundit ega näha, kuidas see mentaalne seisund on saastanud teie taju ja põhjustanud elu nägemise läbi  saastatud taju. See on saastatud taju, mis tekitab madalama mentaalse seisundi, mille lõksus te olete ja millest on saanud nüüd suletud süsteem, reaktsiooni suletud ring, milles te elule lakkamatult reageerite.

Nagu ma alguses ütlesin, te reageerite sellele, mida te olete kosmilisse peeglisse projekteerinud. Te reageerite omaenda reaktsioonile, mille on põhjustanud teie oma viis elu tajuda. Ja nii olete te omaenda ja teiste inimeste reaktsioonidele reageerimise lõputus spiraalis. Kõik on reageerimine millelegi. Kuidas te saate üldse sellest vabaks? Kuids saate TEIE üldse olla vabad TEIE ENDA reaktsioonide spiraalist?

Te saate sellest vabaks, kui te lõpetate teiste inimeste vaatamise, püüde muuta nende teadvust, kui te mõistate, et võti teie ENDA vabadusele on muuta OMA teadvust ja võti teie teadvuse muutmiseks on küsitavaks muuta oma tajumine, selleks, et saada põhjuste tasandile ja näha kõrgemale tagajärgede tasandist, et saada tegude tasandile ja näha kõrgemale reaktsioonide tasandist. Sest te ei saa muuta oma reaktsiooni, kuni te pole muutnud oma tegu. Teie reaktsioon võib olla, nagu öeldud, põhustatud saastatud tajust ja sellest tulenev mentaalne seisund on seotus teie mentaalse ja emotsionaalse kehaga. See on reaktsioon.

Teo tasandil on teie identiteedikeha ja see, kuidas te näete elu ja iseennast, teie suhe elusse, teistesse inimestesse, Ma-ter valgusesse, teie suhe Jumalasse. See on teie sügavam taju ja see paneb teid tegu tegema läbi kujutise projekteerimise kosmilisse peeglisse ning see tasand on kõrgemal emotsionaalsest tasandist, kõrgemal mõttetasandist ja seega kõrgemal sellest tasandist, milles enamus inimesi teadlikult teadvel on. Ja kuidas te saate teadlikult teadvel olevaks sellest, mis on kõrgemal mõttest ja emotsioonist, kuni te pole hakanud kahtlema oma tajumises? See pole lihtsalt võimalik ja seepärast on ka siin lõks täiuslik.

Vennasüüdistajad teadsid, et kui neil õnnestub suruda inimesi, eluvoole reaktsioonitsüklisse, siis nad sellest enne välja ei saa, kuni nad muudavad oma taju küsitavaks ning hoides neid piisavalt tegevuses elule reageerimisega, õnnestub neil luua nii tugev  allaminev spiraal, et enamus pole piisavalt suutelised oma taju küsitavaks muutma, olles täiesti veendunud, et nende taju oli täpne ja seepärast polegi vajadust oma tajus kahelda.                                                                                                                   

Niipea, kui jõuab kätte olukord, kus enamus mingi teatud planeedi asukaid võtab elu kui võitlust, kes siis küll  astuks sammu tagasi ja muudaks sellise võitlusena elu tajumise küsitavaks ja ütleks: „Kas tõesti on elu võitlus, kas elu peabki võitlus olema või on see vaid meie endi tajumine, mis loob võitlust, projekteerides niisugust kujutist kosmilisse peeglisse, et elu võitlus ongi?“

Mis on puhas taju
Te olete kuulnud lugu sellest, kuidas mina kuningapojana oma teed alustasin, olles üles kasvanud keskkonnas, kus minu taju oli kaitstud surma ja hääbumise teemade eest ning seepärast kasvasin ma üles piiratud ühekülgse tajuga, mis öeldi olevat puhtam kui enamikel selle planeedi elanikel. Te olete kuulnud, kuidas vana mehe tajumine pani mind mõistma, et minu olemasolev taju on olnud piiratud. Ja kuigi võis see olla puhtam keskmise inimese tajust, polnud see ikkagi ülimalt puhas, sest ma olin lihtsalt ignoreerinud  teatud asju, mis väljendusid sellel planeedil ajutise tegelikkusena. Sel juhul pole tegemist puhta tajuga 

Tõeline puhas teadvus pole saavutatav ebapuhtuste ignoreerimise teel, vaid ebapuhtusi läbi nähes, neist üle vaadates ja nähes seda, et miskit on sellest tajust kõrgemal, kõrgemal elust kui võitlusest. Pärast selle mõistmist loobusin ma oma  elust palees, eemaldusin metsa, elades seal askeetlikult, koheldes karmilt oma keha ja meelt eesmärgiga meelt distsiplineerida. Lõpuks jõudsin ma arusaamisele, et isegi see ei vii mind puhta tajuni.

Mis oli siis see, mis võimaldas mul oma olemasolev tase ületada ja buddha seisusesse tõusta? Nimelt ma jõudsin punkti, kus ma tahtsin muuta küsitavaks IGA oma taju aspekti – taju, millega koos olin ma üles kasvanud, askeetliku elustiili ja filosoofia taju. Ma tahtsin küsitavaks muuta kõik. Ma hakkasin nägema neid mustreid, kuidas saastatud taju muutub lõputuks tsükliks, mis kusagile ei vii. Ma hakkasin kogema puhast teadvust, mida buddismis nimetatakse samadhiks või nirvanaks ja see võimaldas mul saavutada seda puhast teadvust eriti juhtudel, kui ma olin teatud tegevustes ja seepärast suutsin tajuda maailma puhta teadlikkuse tasandilt.

Ma hakkasin nägema, et saastatud taju on dualistlik taju, millel peaksid olema kaks vastandpolaarsust. Need polaarsused tunduvad mõlemad reaalsed, nad ei saa eksisteerida ilma teineteiseta  ja seepärast tundub üks äärmus sama reaalsena kui teine, luues mulje, et kuri on sama reaalne kui Jumal, et kuradil on võim – pidev ja tõeline. Ma hakkasin nägema kõrgemale dualistlikust tajust. Ma hakkasin nägema, et on olemas võimalus olla ühenduses eluga – isegi olla lülitatud selle maailma aktiivsesse ellu, mis sisaldab nii palju ebapuhtust – ja ikkagi mitte olla kistud dualistlikku tajumisse, kus kõik on lahterdatud kahe äärmusega suhtelisele, dualistlikule skaalale, millest üks on hea, teine halb, üks on õige ja teine vale, millest üks on tõene ja teine ebatõene, millest üks on ilus ja teine inetu, millest üks on meeldiv ja nauditav ning teine ebameeldiv.

Kas näete, et see, mis juhtus minuga, oli selle avastamine, et on midagi, mis on niisugusest dualistlikust tajumisest kõrgemal ja et see olemasolev taju on saastatud ja see saastatus takistab tajumist ning seepärast ei suuda te eraldada tajumisakti sildistamise või lahterdamise või märgistamise aktist, hinnangu andmisest ega kohtu mõistmisest. „Ärge mõistke kohut, et teie üle kohut ei mõistetaks, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile.“ Kas näete, et te mõistate ise endi üle kohut läbi iseenda teadvuse ja viis, kuidas te teiste üle kohut mõistate ajal, mil te viibite kehastuses Maa peal, on seesama viis, kuidas te mõistate kohut endi üle, kui te kehastusest lahkute ja oma elule siin tagasi vaatate, siis suhtute te endasse läbi oma teadvuse nii, nagu te siin teistesse suhtunud olete.

Nii ma hakkasingi nägema, et niisuguse tajumise taga, mis näib panevat kohut mõistma ja lahterdada ja arvustama  kõike, on puhas teadvus. See on taju, kus mitte ei ignoreerita maapealset ebatäiuslikkust, maist ebareaalsust, vaid ei mõisteta selle üle kohut ega sildistata ning seepärast ei pea ka sellele vastikustundes ega tagasitõrjuvalt emotsionaalselt reageerima, tundes end ohustatuna ega tundma, et miski ei pea just nii olema. Siis näete te tegelikult sellest kõrgemale, te näete, et välise vormi taga on Buddha Loomus, Ma-ter valgus, PUHTUS, tõde sellest, et kõik on loodud Jumala valgusest ja seepärast on kõigel potentsiaal maha raputada ebapuhtus, ebapuhas vorm ja olla kiirendatud puhtusse – Kristusteadvuse puhtusse, budistliku teadvuse puhtusse, Jumala teadvuse puhtusse.

Siis jõuate te budistliku teadvuse punktini, kust jõuate nirvanasse, püsite samadhis ja seda isegi siis, kui  olete sukeldunud tegutsemisse. Te ei pea istuma suletud silmadega ja mediteerima selleks, et olla samadhis või nirvanas. Te kannate seda endas ja te näete asju puhta teadvuse valguses. Te näete küll ebapuhtusi selles maailmas, kuid te ei anna neile hinnangut, ei mõista kohut, te ei reageeri neile. Te lihtsalt näete neid ja näete neid kui ajutist, kui ebareaalset. Ja te ei reageeri ebareaalsusele, ebapuhtusele. Selle asemel te TEGUTSETE, tuginedes arusaamale, et iga ebapuhtuse saab kiirendada puhtusesse, kõrgemasse seisundisse ja seepärast lähete te välja ja tegutsete eesmärgiga tõsta kogu elu, selle asemel, et mõista hukka teatud elu aspekte ja siis neid üritada hävitada.

Kõikide draamade tagune vale
Kas te näete vennasüüdistuse taga olevat valet? See on põhivale kõikide draamade taga, mille me oleme väga hoolikalt paljastanud. Eepiline draama paneb teid uskuma, et miski on halb või kuri ja see miski peab saama hävitatud. Kuid kui te püüate kurja hävitada, siis astute te kurjavastasesse reaktsiooni ja see ei saa maapealset kannatust kõrvaldada, vaid ainult lisab kannatust juurde. Seepärast on ainus viis jutumärkides kurja kõrvaldamiseks dualistliku teadvuse ületamine nii, et te suudaksite tegutseda mitte-dualistlikust teadvusest lähtudes ja seega püüda kiirendada puhtusse neid tingimusi, mida teised kurjaks peavad,  kogu elu tõstmise läbi selle asemel, et hukka mõista, maha suruda, hävitada. 

See on erinevus nende vahel, kes on üles tõusnud ja nende vahel, kes seda pole. See on erinevus nende vahel, kes on omaks võtnud armastusel põhineva  lähenemisviisi ja nende vahel, kes on siiani hirmul põhineva lähenemisviisi lõksus, kus tunnevad vajadust kohut mõista, hukka mõista, maha suruda või hävitada.

Kuidas te üles tõusete? Enese kiirendamise teel ja jõudes punktini, kus ütlete koos Jeesusega: „Ja kui mind ülendatakse Maa pealt, siis ma tõmban kõik endaga kaasa.“ Kas Jeesus ütles, et ma tõmban ainult head inimesed endaga kaasa ja saadan halvad põrgusse? Ei, ta ei öelnud nii. Ta ütles: „ Ma tahan kiirendada, üles tõsta kogu elu“ ja see oligi põhjuseks, miks ta sai üles tõusta. Sest ta oli end kiirendanud  kõrgemale vennasüüdistuse teadvusest, mis jagab jagamatu ühtse Jumala kaheks polaarsuseks ja lahterdab ühe heaks  - selleks, kes saab Jumala kuningriiki – ja teise halvaks – selleks, kes ei saa Jumala kuningriiki ja mis peab saama hävitatud nende poolt, kes tahavad Jumala kuningriiki saada, sest kurja hävitades nad justkui kvalifitseerivad ennast Jumala kuningriiki sisenema.

See on eepiliste draamade vale. Ja kui paljud on hakanud neid uskuma ja ikka veel usuvad ja arvavad, et seda tehes nad kuidagi niimoodi valmistavad end sisenema Jumala kuningriiki, säilitades duaalsuseteadvuse – mitte pannes selga pulmarõivast, mitte olles täiesti mittevägivaldne, mittedualistlik, mittekohtumõistev, püüdes kiirendada puhtusse kogu elu, sest te ei mõista kohut, ei mõista hukka ega suru midagi maha.

Kas näete, et ma mitte ei palu teil olla pimedad, ega ei palu teil neid paljusid ebapuhtusi ignoreerida, mida te maailmas näete, vaid ärge hoidke neid oma meeles jäävatena, sest kui te neile reageerite, mida te siis teete? Kui te teate, et miski on ebatõene ja teie olete tõene, siis pole teil mingit vajadust sellele reageerida või selle vastu reageerida, kas pole nii? Miks oleks teil vaja reageerida millelegi, mis on ebareaalne. Te ei reageeri, tundes ohtu, ei vihaga ega hirmuga ega mõnes teise negatiivse emotsiooniga. Te lihtsalt vaatate sellele ja tegutsete, mitte välisele näivusele, mitte välisele ilmingule põhinedes, vaid tuginedes sisemisele loovusele, mis tuleb esile spontaanselt teie kõrgemast olemusest, teie Mina Olen Kohalolekust, teie vaimsest päritolust, mis ulatub teist Loojani.

Teie tegu tuleneb loovuse lättest reageeringu asemel. Ja mittereageerimisel ilmingule ei anna te sellele ilmingule kestvust, ei lisa sellele reaalsust ja seega ei tekita allasuruvat ega hävitavat jõudu. Teie tegu tekitab kiirendamist puhtusse, mida näete välise vormi taga. See on puhas taju, kus te vaatate midagi ja tunnete selles ära ebareaalse ilmingu ilma sattumata selle lahterdamise reaktsiooni kas vastikuks või halvaks või kurjaks – nagu teeb seda enamus.

Mu kallid, me oleme teile andnud palju õpetusi teie aitamiseks tõusta süüdistuseteadvusest kõrgemale, draamateadvusest kõrgemale. See oli täpselt aasta eest, kui me tutvustasime draama kontseptsiooni ja osutasime vajadusele oma draamad ületada, kui te kõrgemale tasandile tõusete; et aidata kiirendada Maad ülestõusmisspiraali aastaks 2012 ja sellest edasi. Kui te moodustate Buddha sangha, peate te oma draamad ületama, nagu ma ütlesin selgesti välja aasta tagasi, nagu on öelnud ka teised ja selgesti St. Germain neile, kel on tõsi taga edasise õppimise ja oma draamadest ülesaamise suhtes.

Muidugi mõistan ma, et teie seas on neid, kes ei taha oma draamasid ületada ja on seepärast koguni tagasi lükanud kogu arusaama, tagasi lükanud vajaduse draama ületada või keeldunud nägemast enda draamasid. See on muidugi täiesti aktsepteeritav meie jaoks vastavalt vaba tahate seadusele, kuid me ütleme lihtsalt: siis ei saa teie olla osa sanghast, mida me luua tahame. See, mida te olete näinud toimumas sel viimasel aastal, on eraldumise protsess, paljuski sarnane sellele protsessile, kus õpilased tulid taotlema minu sanghasse sisenemist  2 500 aastat tagasi. Neid tuli testida ning toimus sõelumine, eraldamine nende seas, kes tahtsid oma taju ja draamad küsitavaks muuta ja kes seda mitte teha ei tahtnud. Ja need, kes pole tahtnud seda teha, jäävad  seepärast välja. Väljajääjad reageerivad igal moel, mõned tunnevad äratõugatust, mõned ründavad Buddhat ja tema õpilasi mitmel moel, mis pole kirja pandud budistlikus pühakirjas ja seepärast pole teil välist teadlikkust nende olemasolust tänapäeval. 

Ma võin teile kinnitada, mu kallid, et kõik mida ma ütlesin, polnud Hindu brahmanite poolt heaks kiidetud ega aktsepteeritud ja see öeldu tundus ähvardavat neid ja nende õpilasi, kes oma tajus ei kahelnud. Oli palju riidlemist, rünnakuid, minu isiku, minu õpilaste vastu suunatud süüdistamisi, nagu te näete Jeesusegi vastu suunatust, sest niisugune teadvus on olnud ümberringi päris pikka aega, nagu ma olen öelnud. Ärge arvake, et ma põgenesin selle eest – see oli ümberringi. Kuid muidugi ma ei lasknud end sellest segadusse ajada, ma ei klammerdunud selle külge ja seepärast ma ei reageerinud sellele. Ma lihtsalt andsin õpetusi, mis võiksid aidata neid, kes tahtsid seda teadvuse tasandit ületada ja ma keskendusin nende aitamisele, keda ma aidata sain, sest nad tahtsid iseennast aidata. Nad tahtsid vaadata endasse, kahelda oma tajus, selle asemel, et pühitseda see endas ülimaks ja kahtluse alt väljasolevaks.

Ja nii ma ütlen teile – neile, kes usuvad siiani, et mina olen Buddha ja et see sõnumitooja on minu sõnumitooja – ma ütlen teile: õnnitlused teile, kes te olete astunud tähtsa sammu edasi selle möödunud aasta jooksul, luues mustri, mis aitab teid veelgi kaugemale ja saab tõsta seda planeeti eriti sel, 2010 aastal. Nagu ma ütlesin algul, on see aasta teadvel- (ärkvel-) oleku aasta

Mõtted 2010 aasta kohta
Nagu tavapäraselt, lõpetan ma selle vabastamise teile mõtete andmisega, mis võiksid aidata teid aktiivselt osaleda, aidates inimkonda põhjalikult omandada saabuva aasta initsiatsioonid. Need on Poja, Kristusteadvuse initsiatsioonid – mis on tõese ebatõesest eristamine, mis muidugi nõuab teilt puhta taju olemasolu, millest ma olen rääkinud, mis ei lahterda ega mõista kohut. 

Mida ma siis soovin, et te ette kujutaksite saabuval aastal on see, et Kristus siseneb sellesse maailma, nagu ütles Jeesus, kui valgus idast läände ja see sähvatab läbi maailma kui kaheteraline mõõk, mis lõikab läbi; mis lõikab läbi illusioonideloori, Maya loori. Need loorid on kui katted, mille on ette riputanud valeõpetajad ja langenud olevused, et nad saaksid peita end nende looride taha. Mõned neist eesriietest on nii tihked, et te ei suuda neist läbi näha, mõned on muutunud osaliselt läbipaistvateks nii, et te võite näha seal taga liikuvaid varje.

Kuid kujutage saabuval aastal ette, et Kristuse Mõõk, Elav Sõna sähvatab ettepoole ning lõikab läbi rihmad, mis hoiavad neid eesriideid üleval, nii et need eesriided hakkavad alla varisema, paljastades selle, mis on nende taga. Paljastades võimueliidi, paljastades need, kes manipuleerivad igal moel ja on ise inimeste eest peidus; et 2010 aastal oleksid nad paljastatud. Eesriided langevad, inimesed ärkavad ja lausuvad: „Vaadake, kuningal polegi midagi seljas. Nüüd näeme me seda selgesti – et ta pole illusioonidekatte Maya suitsukatte, valede ja pettuse taha looritatud.“

Hoidke üleval seda mõttevormi, mu kallid! Meenutage seda sel aastal. Kus te ka kohtate kõnealust situatsiooni, siis teadke, et see on pettus, tehke omapoolne lihtne kutse Kristusele või Buddhale. Kutsuge välja Kristuse Mõõk, et see lõhestaks  tõese ebatõesest, lõikaks läbi loorid nii, et need alla variseksid ja inimesed näeksid tõelust ja ebatõese kaitsetust ja nii, et ebatõene oleks alasti maailma silme ees. Seda te tehke. 

Tänulikkusega teie kannatlikkuse eest tasakaalu hoidmisel selle sõnumi vabastamise eest ütlen ma: „Hästi tehtud, teie head ja  ustavad teenijad. Te olete ustavad olnud vähese üle, me paneme teid valitsema rohkema üle tulevaste aastate jooksul.“

Seega, olge pitseriga suletud lõputusse mittedualistlikku puhtasse Buddha tajusse. Kutsuge mind andma teile Buddha Meele puhas taju, mis teab, et kõik on Buddha Loomus ja näeb erinevust Buddha Loomuse puhta reaalsuse ja Mara illusioonide ebareaalsuse vahel, mis tulevad teid ahvatlema – ahvatlema mida tegema? Reageerima oma ebareaalsusele ükskõik mil moel! Sest iga reaktsioon paneb teid allamineva spiraali lõksu. Seepärast, olge Buddha – lõpetage reageerimine, otsustage asuda sellele teele, kus me võime teile õpetada kuidas TEGUTSEDA, TEGUTSEDA, TEGUTSEDA puhtast teadvusest lähtudes.

Olge pitseriga suletud minu rahus, minu rahus, mis pole passiivne ja mitte see, mida paljud inimesed tajuvad kui rahulikku, kuid see on dünaamiline, lõputu rahu, mis ei jäta asju lihtsalt niisama, mis ei jäta inimesi sellesse spiraali kinni, kus nad elu võitlusena tajuvad. Selle pärast tulin ma nirvanast välja – õpetama inimestele, et kannatusele on alternatiiv. Ja tehke TEIE sedasama. Õpetage neile, demonstreerige neile, et kannatusele on olemas alternatiiv. On olemas võimalus saavutada meelerahu, läheneda elule lõputu ammendamatu rõõmuga!

Olge kinnitatud Buddha rõõmu, sest kui te tajute Buddha Loomust, kuidas te siis saate mitte olla rõõmus? Mina Olen Lõputu Rõõm.

 

 


Jaga seda lehte



E-poed ja kodulehed ning e-poe valmislahendus:

E-poe tegemine