Armastuse Seadus

Maitreya:

On olemas hulk spetsiaalseid seadusi, mis juhivad materiaalse universumi töötamist. Iga sfääri jaoks vaimses valdkonnas on spetsiaalsed selle sfääri seadused. Aga kõik need seadused töötavad ainsa seaduse  raamistikus. See seadus on Armastuse Seadus, mida võib kutsuda ka Üksolemise Seaduseks. Selleks, et Armastuse Seadust mõista, on meil kõigepealt vaja vaadelda lähemalt armastust ennast. Kui me räägime Armastuse Seadusest, siis räägime me jumalikust armastusest, mis on üsna erinev inimlikust armastusest. Kõrvutagem neid kahte: 

  • Inimlik armastus on sageli fokuseeritud individuaalsele minale. Jumalik armastus on fokuseeritud kõigele Jumala loomingu sees. Võiksime öelda, et ta on fokuseeritud Kõigele või et ta on fokuseeritud suuremale Minale, mis hõlmab Kõike.
     
  • Inimlik armastus on tingimuslik. Sa sead oma meeles tingimused, kes on väärt sinu armastust saama. Ja sa sead tingimused, mis ütlevad, et teatud olukorras ei ole võimalik armastusega reageerida. Jumalik armastus ei tunne tingimusi. Seda antakse vabalt kõigile, nagu Jeesus seletas, kui ta ütles, et Jumal laseb päikesel paista kurja ja hea peale (Matt.5:45). Samuti ei aktsepteeri jumalik armastus mingeid tingimusi selle jaoks, millal seda peaks väljendatama ja millal tagasi hoitama. Jumalik armastus voolab alati ja on alati ENAMAKSsaamise protsessis.
     
  • Inimlik armastus on valdushimuline. Ta püüab koguda endale ja kui ta on midagi omandusse saanud, siis tahab ta seda säilitada. Valdushimulise armastusega inimesed püüavad takistada muutust, sest kardavad kaotust.
     
  • Vastavalt inimlikule armastusele on täius staatiline seisund, milles midagi ei muutu. Jumalik armastus ei püüa omada ühtegi kindlat asja, sest ta on Kõigega üks – ta on Kõik, andes vabalt endast. Jumalik armastus ei püüa peatada kasvu selleks, et säilitada seda, mis tal on. Ta püüab kiirendada kasvu selleks, et saada enamaks kui ta on praeguses hetkes.
     
  • Inimlik armastus püüab omada enamat. Jumalik armastus püüab olla ENAMAT. Jumalik armastus teab, et ta ei saa enamaks teistelt äravõtmisega, vaid saab selleks endast andmisega, Kõige tõstmisega.
     
  • Inimlik armastus on sageli sihitud indiviidi tõstmisele teistega võrreldes, on sihitud enese-huvi täitmisele. Ta pigem tõstab ennast kui suuremat Mina. Jumalik armastus teab, et on suurema Minaga üks. Ta teab, et saab enamaks ainult siis, kui Kõik muutub enamaks. Seega taotleb ta valgustatud enese-huvi, mis tuleneb selle mõistmisest, et sa oled Kõigega üks.
     
  • Inimlik armastus rajaneb hirmul, et ei olda piisavalt hea, kaotusehirmul. Inimlik armastus loob kartust andes, sest sa kardad, et sa kaotad selle, mida sa annad. Jumalikus armastuses ei ole mingisugust hirmuelementi. See on täiuslik armastus, mis viskab välja kogu hirmu (Joh.4:12). Jumalik armastusb teab, et on kõigega üks ja et ta ei saa kunagi andes kaotada. Kui sa annad tingimusteta armastusega, siis paljundad sa oma kingitust, nii et lõpuks saad sa rohkem anda.

Mida tegelikult ütleb Armastuse Seadus? Ta ütleb, et elu eesmärk on kasvada Kõiksuse suunas, väiksemast ENAMANI. Kui sul on tingimusteta armastus, siis ei taha sa, et mingi olukord peataks sinu kasvu, selle ülima rahulolu ja rõõmu allika poole minemise. Sa ei taha, et  ükski ennast-ületav olevus jääks kinni piiratud enese-teadlikkuse tundesse. Sa tahad, et kõik olevused oleksid  ENAMAKSsaamise teel ja kasvaksid pidevalt Jumala teadlikkuse suunas. Teiste sõnadega, Armastuse Seadus väidab, et paigalseis ei ole võimalik. Sa kas liigud edasi lõputu Jumala eneseteadlikkuse poole või liigud tagasi lõpmatult piiratud Jumalast lahusoleku eneseteadlikkuse poole. Sa kas saad ENAMAKS või vähemaks, vahepeal ei ole midagi. See on nagu valguse lüliti, ta on kas lülitatud SISSE või VÄLJA.

 


Jaga seda lehte



E-poed ja kodulehed ning e-poe valmislahendus:

E-poe tegemine