Jumala seaduste eesmärgi mõistmine

Kui sa heidad isikusetu pilgu vormimaailma peale, siis võiksid sa öelda, et selle maailma eesmärk on panna valgus kasvama intensiivsuses, kuni ta täidab tühjuse ja jõuab lõpuks samale intensiisvsusele kui Kõiksus, muutudes seega Kõiksuseks või sulades sellesse tagasi. Aga see maailm ei ole loodud mitteisikulisel ega mehaanilisel eesmärgil. Ta loodi isikulisel eesmärgil, nimelt, et anda ennast-ületavatele olevustele võimalus alustada lahusolevate, enese-kesksete  olevustena ja kasvada eneseteadlikkuses, kuni nad saavad siseneda Kõiksusse Kõiksusest väiksema olemise mälestusega. Seega elu ei ole sõtkeveski, kus toimub tühjuse loomine, siis selle tühjuse täitmise, uue tühjuse loomise ja selle tühjuse täitmise ja nii edasi. Elu on loov protsess, kus enese-teadlikud olevused saavad unikaalse võimaluse teadlikkuses kasvada, kuni nad jõuavad samale teadlikkuse tasemele nagu Looja ise. Sa oled niiöelda Jumal selleks saamise protsesses, sellepärast Jeesus ütles: „Te olete Jumalad.” (Joh.10:34).

Kujuta ette olukorda enne seda, kui midagi tühjuses loodi. Sinu Looja projitseeris ennast ühte punkti suure tühjuse keskel, milles ei olnud absoluutselt midagi. Sinu Looja võis luua kõike, mida ta kujutles. Ei olnud reegleid ega piiranguid, sest Loojast olenes nende reeglite määramine. See oli tegelikult väljakutse sinu Loojale, sest kui sa saad luua kõike ilma, et sul oleks varasemat kogemust või viidet, mis sind juhiks, siis võid sa tunda ennast veidi üksildase ja kaotsiläinuna. Endastmõistetavalt oli sinu Loojal mälestus Kõiksusest ja ta nägi ennast Kõiksuse pikendusena, nii et see tühjus ei olnud talle hirmutav. Aga kujuta ette, kui Looja oleks loonud teatud arvu enese-teadlikke olevusi ja oleks saatnud nad tühjusse käsuga luua kõike, mida tahavad. Nendel olevustel ei oleks olnud mälestust Kõiksusest ega seotuse tunnet sellega. Neil ei oleks olnud ka varasemat kogemust, mis oleks nende loovaid pingutusi juhtinud. Loomulikult oleksid nad tundnud ennast üksiolevatena ja oleksid arvatavasti kaotsi läinud. Sa võib-olla oled kuulnud inimestest, kes kaotavad oma mälu  ja sellest, kui traumeeriv see võib olla. Sa oled võib-olla kuulnud ka piinast, kui inimesed jäävad ilma aistingukogemustest, tundes seega, et nad on üksi tühjuse maailmas. See võib kiiresti viia mentaalsele kokkuvarisemisele,  isegi püsivale hullumeelsusele.

Sinu Loojal ei olnud mingit soovi panna oma järeltulijaid sellisesse kogemusse ja nii lõi ta kaitstud sfääri, mis oli tühjusest lahku asetatud. Sellesse sfääri projitseeris ta teatud struktuurid ja rajas teatud loovad printsiibid  - ehk seadused – selle sfääri kasvu juhtimise jaoks. Kui alus elu jaoks oli loodud, siis lõi Looja eneseteadlikud olevused ja andis neile käsu „paljuneda” ja „võtta valitsemine enda kätte. (1.Moos.1-28). Nad said seda teha, paljundades neid talente, mis neile oli antud ja õppides kasutama Looja poolt määratud seadusi, seejuures võttes oma sfääri üle valitsemise enda kätte enese-meisterlikkuse kaudu.

Kui nad olid   eluga hakkama saanud oma sfääris, siis said need enese-teadlikud olevused meistriteks, kes aitasid kaas-luua järgmist sfääri ja seda tehes oli neil suurem loov vabadus struktuuride loomise mõttes selles sfääris. Neil oli võimalus luua midagi, mida nad tahtsid, kuid neil olid põhisuunad ja kogemuse alus, millest luua. Teiste sõnadega, ainult Looja loob „mittemidagisusest”, kusjuures kõigil teistel olevustel on vundament nende loovate pingutuste jaoks. Looja loob, kusjuures sina laiendad oma mina-tunnet Looja poolt määratletud raamistikus.  Võiks öelda, et sa kaas-lood. 

Me oleme näinud, et selle maailma eesmärk on anda enese-teadlikele olevustele võimalus enese-teadlikkuses kasvada. See peab aset leidma järk-järgult ehk astmeliselt. Miks on see nii? Sest igal antud ajal on sul tunne selle kohta, kes sa oled. Sa võid kogeda olukorda, mis paneb sind laiendama seda tunnet, aga selle uue identsustunde integreerimine võtab sul aega. Sellepärast vajab laps Maa peal kasvamiseks aega ja miks lapsed, keda sunnitakse „suureks kasvama” liiga järsult, võivad kogeda raskeid psühholoogilisi probleeme. Kui muutus toimub liiga kiiresti, siis võivad inimesed kaotada tunde, kes nad on ja neil on raske eluga toime tulla.

Ma tahan öelda, et jätkusuutlik kasv on tasakaalustatud kasv. Selleks, et saavutada parimat võimalikku kasvu, peab kõik sinu elus olema tasakaalus. Mida tasakaal tähendab?

Tegelik loomine algas siis, kui Looja projitseeris osa oma teadvusest väljapoole. Loomisse on haaratud kaks põhilist jõudu, kokkutõmbav ja laienev jõud. Kujuta ette, kui kokkutõmbav jõud oleks valitsev jõud. Sel juhul ei saaks midagi luua. Niipea, kui Looja projitseeriks energiat tühjusse, tooks kokkutõmbav  jõud kõik keskpunkti. Kui laienev jõud oleks valitsev, siis vabastataks kogu Looja Olemus ühes suures plahvatuses, mis täidaks tühjuse silmapilkselt. Me võime siit järeldada, et see maailm ei ole loodud kõik-või-mitte-midagi lähenemisega, vaid hoolikal tasakaalul kahe jõu vahel.

Inimlikust pespektiivist võiks näida, et laienev ja kokkutõmbav jõud on teineteisele vastandid, aga ei ole. Nad on komplementaarsed (täiendavad) jõud, mis tähendab seda, et nad toetavad, isegi laiendavad teineteist. Ainult siis,  kui mõlemad jõud on kohal, saab luua jätkusuutlikku vormi. Nad peavad koos eksisteerima, aga olema tasakaalus sellisel viisil, et nad ei peata kasvu, mis on vormimaailma eesmärk.

Me mõistame nüüd, et kuigi Looja on lõpmatu olevus piiramatu jõuga, seisab ka Looja silmitsi teatud piirangutega. Vormimaailmas iseloomustab kõike vorm, mis tähendab seda, et iga vorm erineb teisest. Kindel  vorm asetatakse lahku tühjusest ja teistest vormidest. Kasutagem näidet, millega sa oled tuttav. On lõpmatult palju variante laua loomiseks. Aga laual on teatud põhiomadused, mis seavad ta toolist lahku. Sa võid luua laua, mis on tooliga sarnane ja sa võid olla võimeline selle laua peal istuma. Aga laua kontseptsioon on ikkagi tooli kontseptsioonist erinev. Kui sa lähed materjali ostma, siis pead sa otsustama, kas sa tahad ehitada lauda või tooli.

Ma tahan öelda seda, et kui sa midagi kavandad, siis ei saa see olla kaks asja ühel ja samal ajal. Looja pidi otsustama, millist universumi ta luua tahab ja kui ta on selle otsustanud, siis peab ta selle juurde jääma.

Esimene asi, mida on sul vaja, on teatud printsiibid ehk seadused, mis saavad juhtida seda protsessi eesmärgile korrapärasel ja tasakaalustatud viisil. Võtame suure paugu teooria, mis väidab, et kogu universumi mateeria suruti ainsasse punkti ja siis laiendati väljapoole hiiglasuure plahvatusena. Aga pärast lühikest  aega hakkasid moodustuma organiseerunud struktuurid algse plahvatuse kaoses. Miks hakkasid sellised struktuurid ilmuma ja  miks võtsid nad sellise vormi nagu nad võtsid? Miks energia ei jätkanud laienemist juhuslikus plahvatuses? Saab olla  ainult üks seletus, et on olemas teatud seadused, mis juhivad organiseerunud struktuuride moodustumist. Tegelikult saab tänapäeva teadust kirjeldada kui katset paljastada ja mõista neid seadusi, mis juhivad materiaalse universumi ilmumist. Seaduste eksisteerimine tõestab, et maailm ei ole juhusliku protsessi produkt, sest kuidas saaks juhuslikkus tekitada järjekindlad seadused? Kuidas saaks üles kerkida seadused, kui ei oleks intelligentset olevust, kes määratleks seadused valikuid tehes? Nii, et teadus tõepoolest on viidanud intelligentse Looja olemasolule.

Vaatleme nüüd teist taset. Sinu Looja lõi vormimaailma, eesmärgil kogeda, kuidas on olla lahusolev olevus, kes on Kõiksusest lahku asetatud.  Et seda kogemust saada, loob sinu Looja sfääri, mis on tühjusest lahku asetatud, loob sellesse sfääri struktuurid ja siis projitseerib ennast sellesse sfääri teatud arvu enese-teadlike olevuste, lahusolevate olevuste kujul. Aga sind ei loodud robotina või Looja kloonina. Sulle anti elu kingitus, mis tähendab seda, et sul on potentsiaal kasvada punktini, kus sinu individuaalsus muutub püsivaks.

Mida on sul vaja selleks, et seda protsessi lõpule viia? Sa alustad Looja poolt määratletud seaduste järgimisega. Need seadused on antud sulle vundamendiks sinu rännaku jaoks ja nad ei piira sinu loovust ega vabadust, vaid on ette nähtud selleks, et edendada sinu kasvu lõppeesmärgi poole, surematuks olevuseks saamise poole, kes on Kõiksusega üks. Sa ületad oma piiratud identsustunde, kuni jõuad lõpliku eneseteadlikkuseni, mida inimolendid kutsuvad Jumalaks. Kui sa saavutad selle Jumala teadlikkuse, siis saad sa luua omaenda tühjuse ja määrata seadused, mis sulle selles sfääris meeldivad. Aga, et sellesse punkti jõuda, pead sa alustama nende seaduste omandamisega, mis on sinu Looja poolt määratletud.

Vaatleme analoogiat. Mõnedes Maa osades on külluslikult looduslikke kive, mida saab kasutada majade ehitamiseks. Aga looduslikel kividel on oma teatud iseloomulikud omadused, mis seavad reeglid selle jaoks, kuidas saad sa kivimaja ehitada. Kas see piirab sinu loovust  või  ainult juhib seda teatud suunas? On palju ehitusmaterjale. Me ei saa teha loodusliku kiviga seda, mida saab teha klaasiga ja nii edasi. Aga kõigil Maa peal leiduvatel erinevatel materjalidel on midagi ühist, nimelt gravitatsiooniseadus. Ükskõik, millist materjali sa maja ehitamiseks kasutad, pead sa leidma viisi gravitatsioonilise tõmbe ületamiseks nii, et maja ei variseks kokku.

Aga kas gravitatsiooni seadus on tegelikult  sinu loovale vabadusele piiranguks? Mõtle, mis juhtuks, kui gravitatasiooni ei oleks? Kuidas saaksid sa maja ehitada, kui kõik materjalid ujuksid ära tühja ruumi? Gravitatsiooniseadus ei piira sinu loovat vabadust, tegelikult annab ta sulle vundamendi  loova vabaduse väljendamiseks. Samuti ei piira ka erinevad ehitusmaterjalid sinu loovat vabadust. Nad lihtsalt püstitavad reeglid, mis lubavad sul juhtida oma loovust teatud suundades.

Minu üldine  mõte on selles, et konstruktiivsem on ära õppida, kuidas Jumala seadusi kasutada kui neid seadusi piirata.

Nüüd on meil vaja mõista, et seevormi maailm ei ole loodud ainult sinu jaoks. Sina ei ole universumi keskpunkt. Sinu Looja lõi palju ennast-ületavaid olevusi ja see avab teise lähenemistasandi, nimelt selle, kuidas tasakaalustada indiviidi ja tervikut.

Sa alustad enda nägemisest lahusoleva olendina ja arendad lõpuks selle tunde, et sa oled ühenduses kauge Jumalaga. Siis mõistad sa pikkamööda, et Jumala kuningriik on sinu sees, mis tähendab, et sa oled Jumala pikendus. Lõpuks mõistad sa isegi seda, et sa oled Jumalaga üks, mis tähendab, et sinu enese-teadlikkust saab laiendada olemiseni kõikjal Jumala teadvuses. Selles punktis mõistad sa ka seda, et oled üks kogu eluga, sest Looja on muutunud paljudeks, lakkamata olemast Üks.

On olemas üldine printsiip, mis juhib vormimaailma avaldumist. See printsiip tasakaalustab laienevat ja kokkutõmbavat jõudu. Kui Looja määratles selle vormimaailma kavandit, siis valis ta teatud tasakaalu laieneva ja kokkutõmbava jõu vahel. See sarnaneb paljus heliloojaga, kes valib sümfoonia põhilise muusikalise võtme (helistiku). Kui see on tehtud, siis ehitatakse kogu sümfoonia selle vundamendi peale ja heliteose erinevate osade vahel on täiuslik harmoonia. Kuigi paljud individuaalsed muusikud mängivad erinevaid instrumente,  moodustavad nende pingutused harmoonilise terviku, kuniks nad jäävad truuks helilooja poolt määratud võtmele. Samuti on olemas põhinoot ehk põhiheli, mis määrab tasakaalu selle maailma jaoks. Mõned vaimsed õpetused on kutsunud seda „kosmiliseks üminaks” ja sa saad häälestuda sellele, kui sa lausud OMi või Aumi.

Kui sa jääd oma Looja poolt määratletud raamistikku, siis kõik, mida sa lood, omab vajalikku tasakaalu laieneva ja kokkutõmbava jõu vahel. Kui sa lähed selle raamistiku vastu, siis lood sa paratamatult tasakaalutust nende kahe jõu vahel ja seega ei ole sinu looming jätkusuutlik. Tasakaalutus nende põhijõudude vahel paneb sinu loomingu laiali paiskuma liigses laienemises või  kokku varisema liigses kokkutõmbumises. Ja see paneb sind kogema elu nagu jätkuvat tasakaalutuse, konflikti ja kannatuse protsessi.

Kui sa jääd selle maailma põhiraamistikku, siis on tasakaal sinu individuaalse loovuse ja terviku vahel. Sinu pingutused ei tõsta mitte ainult sind, vaid tõstavad kogu tervikut, pannes seega selle sfääri, milles sa elad, suurenema korrastatuses, keerukuses ja valguse intensiivsuses. Seda kirjeldas Jeesus, kui ta ütles, et kui teda üles tõmmatakse, siis tõmbab ta kõik inimesed enda juurde (Joh.12:32). See on külluslik elu, milles sa pidevalt koged oma rõõmu ja õnne laienemist ja seega on sul täielik meelerahu. Kui sa järgid Jumala kavandit, siis oled sa ENAMAKSsaamise teel, kusjuures töötad sa ka selleks, et teha kogu oma sfääri ENAMAKS. Endastmõistetavalt, kui sa valid väiksemaks saamise tee, siis sa mitte ainult ei piira ennast, vaid töötad ka selleks, et tõmmata alla kogu sfääri, milles sa elad.

Kui me kutsume Loojat Jumal-Isaks, siis võime me kutsuda tasakaalustavat printsiipi Pojaks, ainusündinud ehk esmasündinud pojaks. Universaalne Kristus-teadvus on ainus Jumala Poeg, isa ainusündinu. Jeesus on selle isiku eeskuju, kes on ühinenud selle universaalse Kristus-meelega ja kes on saavutanud individuaalse Kristsuse. Selle ühenduse kaudu on Jeesus ära teeninud Jumala Poja tiitli või pigem Jumala Päikese (SUN) tiitli. Aga Jeesus ei ole ainus, kes võib selle tiitli saavutada. Kõigil inimolenditel on potentsiaal selleks ja Jeesus tuli spetsiaalselt selleks, et rajada eeskuju, kuidas saada Kristuseks Maa peal. Seepärast sisaldab Johannese evangeelium sõnu, mida sageli ignoreeritakse või interpreteeritakse ortodokssete kristlaste poolt valesti – „Aga kõigile, kes teda vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, kes usuvad tema nimesse” (Joh.1:12).

Kuidas saavutad sa Kristsuse? Laiendades oma enese-teadlikkuse tunnet, kuni sa näed, kes sa tõeliselt oled – nimelt oma Looja individualiseeritus – ja siis hüüatad sa koos Jeesusega: „Mina ja mu Isa, oleme üks” (Joh.10:30). Selles punktis on sinu identsustunne  surematuks tehtud (põlistatud) ja sa oled sündinud uude mina-tundesse surematu olevusena, kes on Kõigega üks.

Võib-olla sa mäletad, et Jeesus ütles: „Kõik on mu Isa andnud minu kätte ja ükski muu ei tunne Poega kui ainult Isa ega ükski ei  tunne Isa kui ainult Poeg ja see, kellele iganes Poeg tahab seda ilmutada” (Matt.11:27). Selle tõeline tähendus on see, et sa saad Jumalat tunda ainult läbi universaalse Kristuse meele. Ainult see meel teab, et sa oled Looja pikendus ja ainult see meel tunneb Looja poolt määratud seadusi. Nii et ainult Kristus-teadvuse saavutamisega saad sa tuua ennast kooskõlla loomingu eesmärgiga ja oma maailma põhikavandiga. Kui sa lähed väljapoole Kristus-meelt, siis asetad sa ennast  maailma vastu. Sinu elu muutub vältimatult võitluseks, sest kõik, mida sa teed, on võitlus loomingu põhijõudude vastu. Kui sa pöördud Kristus-teadvuse juurde tagasi, siis sisened sa külluslikku ellu, sest kõik, mida sa teed, tõstab sind ennast ja kogu elu. Sa liigud koos loomingu põhujõududega ja seega suurendavad need jõud kõike, mida sa teed. Sellest rohkem edaspidi.

Me võiksime öelda, et universaalse Kristuse meele põhifunktsioon on luua ja säilitada üksolemine vormi maailma sees. Kristus-meele läbi saad sa rajada üksolemise oma Loojaga, Looja eesmärgi ja Looja seadustega. Kui sa saavutad mingi üksolemise tunde oma Loojaga, siis näed sa, et kõik teised ennast-ületavad olevused ja tõepoolest kõik vormimaailmas on loodud Looja Olemusest ja substantsist. See avab üksolemise tunde kogu eluga ja see on ainus faktor, mis saab tuua harmoonia ja ühtsuse individuaalsete olevuste vahele. Seega  Kristuse-meele üks  põhifunktsioone on aidata individuaalsetel olevustel ületada võistlust ja konflikti,  nii et individuaalsed olevused ei töötaks üksteise vastu, vaid töötaksid koos kogu elu tõstmiseks. Kui sul on Kristus-teadvus, siis tead sa, et ainus viis tõsta ennast, on tõsta seda tervikut, mille osa sa oled. Seega individuaalne Kristus- teadvus viib su mõistmiseni, et kõik olevused on Maa peal oleva Jumala Keha osad. 

Miks sinu Looja lõi selle universumi? Armastusest, tingimusteta armastusest.!  Kui sa oled üles kasvanud religioosses kultuuris, siis võib-olla on sulle antud väljaspool materiaalset maailma eksisteeriva parema maailma kontseptsioon. Sa oled võib-olla näinud seda kui mingit paradiisi vormi mitmesuguste positiivsete omadustega. Kui sa võtad need positiivsed aspektid ja paljundad neid miljard korda, siis saad sa mingi idee sellest, milline Kõiksus on. Teiste sõnadega, sinu Looja on Kõiksuses täiesti õnnelik ja rahul.

See on tõsi, et sinu Loojal oli soov kogeda olekut väljaspool Kõiksust, aga see ei olnud enesekeskne soov. Põhjus on selles, et  Looja ei saa kogeda olemist väljaspool Kõiksust – see saab juhtuda ainult siis, kui Looja projitseerib ennast individuaalsete, lahusolevate olevustena. Looja soov oli tegelikult fokuseeritud sellele, et anda sinule  - ja paljudele teistele -  ennast-ületavatele olevustele võimalus kasvada eneseteadlikkuses, kuni ka sina saad Kõiksusega üheks. Selleks, et see saaks juhtuda,  peab üks Kohalolek Kõiksusest pühendama ennast  Kõiksusest lahkuseadmisele. Ta peab siis looma maailma enda Olemusest väljaspool, mis tähendab seda, et  Looja lõpmatu olemus on niiöelda vangistatud piiratud vormimaailmas. Looja lubab isegi oma pikendustel teha, mida nad tahavad, selle oma Olemuse osaga, mille üle neil on võim.

Ma tahan öelda, et Looja tõi mingit liiki ohvri sind luues, nimelt sellega, et ta seadis ennast Kõiksusest lahku ja andis sulle väe teha enda Olemusega seda, mis sulle sobib. Aga Looja ei näe seda kui ohvrit, vaid kui elu teenimist. Soov teenida elu saab tulla ainult ühest allikast, nimelt tingimusteta armastusest. Nii et vormimaailma loomise taga olev motivatsioon on tingimusteta armastus. Sellepärast on Armastuse Seadus universumi põhiseadus.

Kõik vormi maailmas moodustab vastastikku seotud terviku, mida ma nimetan Kõigeks. Kõik on loodud samal eesmärgil ja järgib samu põhilisi kavandi printsiipe. Seega võiksime öelda, et  Kõik on see tervik, mis liigub teatud kindla eesmärgi suunas. Me võime võrrelda seda jõega, milles individuaalsed veepiisad liiguvad ühise ookeaniga ühinemise eesmärgi suunas. Kõik, mis on loomingu põhieesmärgiga kooskõlas,  moodustab selle, mida ma kutsun „Elu Jõeks.” See on kokkukuuluv tervik, mis liigub täielikus kooskõlas – järgides Looja poolt määratletud seadusi – ühise  Kõiksusega ühtesulamise eesmärgi poole, kõiksuseks saamise eesmärgi poole.

Individuaalse olevusena on sul valikuvõimalus valida kas ENAMAKSsaamise tee või väiksemaks saamise tee. Kui sa valid ENAMAKSsaamise Tee, siis ühined sa Elu Jõega ja liigud kooskõlas igaühega, kes on valinud loomingu eesmärgiga ühinemise. See ei tähenda, et sa kaotad oma vaba tahte või loovuse. See tähendab seda, et sa väljendad oma loovust kooskõlas loomingu eesmärgiga ja seega kõik, mida sa lood, suureneb. See on külluslik elu, milles sa muutud pidevalt ENAMAKS ja saad ROHKEM küllust. Ma võin sulle kinnitada, et suurem osa ennastületavaid olevusi vormimaailmas on valinud – armastusest – Elu Jõega ühinemise. Seega on see tohutu impulss, mille on loonud need individuaaalsed olevused, kes on lisanud oma loovad jõud Kõige suunas edasiminevale liikumisele.

Kui sa valid vähema tee, siis asetad sa ennast väljapoole Elu Jõge, seega lähed sa loomingu põhieesmärgi vastu ja  lähed ka  selle impulsi vastu, mille on genereerinud need, kes on Elu Jões. Sinu vaba tahe ei ületa ega tühista teiste olevuste tahet. Sul on õigus astuda Elu Jõest välja, aga sul ei ole õigust nõuda, et jõe vool aeglustuks ja ootaks sind järele. Teiste sõnadega,  Elu Jõgi voolab edasi ja kuna kogu elu on loodud samast allikast ja on vastastikku seotud, siis Elu Jõe edasiminev impulss tõmbab sind koos endaga edasi liikuma. Selle tulemusena saad sa jääda  Elu Jõest väljapoole ainult siis, kui sa sellele tõmbele vastu seisad ja siis muutub sinu elu pidevaks võitluseks – nagu vastuvoolu ujumine. Kuna Elu Jõgi liigub pidevalt edasi, siis sellest väljaastumine ei tähenda, et sa seisad paigal. Sa jääd Jõest maha ja jääd maha sellest kohast Jões, kus sa oleksid olnud, kui sa oleksid jäänud ENAMAKSsaamise TEELE:

Kokkuvõttes võib öelda, et Armastuse Seadus väidab, et elu eesmärk on ENAMAKSsaamine. Nagu ma olen seletanud, kõik on loodud samast allikast ja on vastastikku seotud. Lahusolek on illusioon ja see eksisteerib  ainult individuaalsete olevuste meeles. Kui sa selle illusiooni valid, siis ei ole sa tegelikult Elu Jõest lahutatud, sa oled lahutatud ainult oma meeles. Ja sellepärast pead sa võitlema, et säilitada seda illusiooni. . 

Ääremärkusena luba mul mainida, et Elu Jõega kaasaminemine ei tähenda seda, et sa järgid pimesi massi. Need olevused, kes on Elu Jões, on kõik ENAMAKSsaamise Teel, mis tähendab, et nad ületavad ennast pidevalt ja laiendavad oma identsustunnet. Seda kõrget loovat protsessi ei saa sooritada passiivselt teistele järgnedes. Sinu ülesanne on laiendada oma unikaalset individuaalsust ja sa ei saa teha seda, imiteerides või järgides kedagi teist.

Armastuse Seadusel on kaks aspekti. On Alfa aspekt, mis vastab laienevale jõule  ja Omega aspekt, mis vastab kokkutõmbavale jõule. Alfa aspekt on ENAMA Seadus, eneseületamise seadus. See seadus väidab, et  elu eesmärk on kasvamine.  Eesmärk on, et nii sinu maailm kui sinu eneseteadlikkus ületaksid piirangud, kuni nad jõuavad Kõiksuse täiusse.

Armastuse Seaduse Omega aspekt on Ühe  Seadus, mis väidab, et kuna kogu elu tuleb samast allikast, siis on ta sügavaimal tasandil seotud. Kogu elul on ette nähtud edasi minna vastastikku seotud tervikuna, nimelt Elu Jõena.

Armastuse Seaduse ja Ühe Seaduse koostoimeks on säilitada tasakaalustatud kasv loomise ülima eesmärgi poole. ENAMAKSsaamise Seadus hoiab üleval elu edasiminevat liikumist, kusjuures Ühe seadus teeb selle liikumise järk-järguliseks ja tasakaalustatuks. Need kaks seadust teevad igal olevusel kergemaks jääda tasakaalu nii laieneva kui kokkutõmbava jõu kasutamises. Need seadused tõmbavad sind keskuse poole, tagasi tasakaalu, aga nad ei piira sinu loovat vabadust Nad ainult kanaleerivad sinu loovuse sellesse suunda, mis kindlustab sinu enda kasvu ja Kõige kasvu.

Sa õpid oma kogemusest, nii et küsimus on selles, millist liiki kogemust sina isiklikult vajad selleks, et tulla valgustatuse punkti. Kui sa vajad kas laieneva või kokkutõmbava jõu tasakaalustamata kasutamise kogemust, siis Vaba Tahte Seadus lubab sellel juhtuda. Aga Vaba Tahte Seadusel on ka Alfa ja Omega aspekt. Alfa aspekt on see, et sul õigus luua enda jaoks iga kogemust, mida sa tahad., aga kuna sul on eneseteadlikkus, siis ei saa sa vältida selle kogemist, mida sa lood. Me võime seda nimetada Põhjuse ja Tagajärje Seaduseks, mis tähendab, et kui sa paned liikuma tasakaalustamata põhjuse – loova jõu tasakaalustamata kasutamise läbi – siis koged sa vältimatult tasakaalustamata tagajärgi oma elus. Omega aspekt on see, et sa pead tasakaalustama iga tasakaalustamata tagajärje, mida sa lood, nii et tuua universum tagasi sellesse tasakaalu seisundisse, kus ta oli enne sinu tasakaalustamata tegu. See on Tasakaalu seadus, mida mõnedes religioonides kutsutakse Karma seaduseks.

Mis juhtub siis, kui ennast-ületav olevus kasutab laienevat jõudu tasakaalustamata viisil? Selline isik kasvab sageli kiiremini ja kiireneb oma sfääri teiste olevuste teadlikkuse tasemest kaugemale. Kuna sellised inimesed on sageli motiveeritud tõelise soovi poolt teha  kõike hästi, siis on olulise tähtsusega erinevus selles, kas nad lõpuks jõuavad Ühe Seaduse mõistmiseni. Kui nad jõuavad, siis mõistavad nad, et neil on vaja alustada oma saavutuse kasutamist teiste abistamiseks.

Kui nad ei  jõua, siis on nad lihtsalt haaratud otsingusse tõestada ennast teistest paremateks, nagu elu oleks kosmiline võistlus.

Enamikul juhtudel saab sellistel tasakaalustamata olevustel aur otsa ja nad jõuavad tagasi samale kasvu tasemele, mis on jätkusuutlik, sest see on tasakaalustatud Elu Jõe kasv. Aga kui mitmed olevused on saavutavad loova jõu kõrgema taseme ja kui nad töötavad koos, siis on võimalik, et nad kasutavad laienevat jõudu valesti sellises ulatuses, et nad katkestavad sideme teiste olevustega

Me nägime varem, et Looja poolt loodud sfäärid on kontsentrilised, mis teeb võimalikuks selle, et olevus võib saavutada ühe sfääri meisterlikkuse ja siis tõusta kõrgemasse sfääri. Aga et see juhtuks, selleks peab see olevus olema täielikus tasakaalus oma loovate jõudude kasutamises. Teiste sõnadega, ainult need, kes on tasakaalus ja aitavad kaasa Kõige kasvule – ainult need, kes tegutsevad armastusest – saavad töötada ennast üles läbi sfääride Jumala teadlikkuse poole.

Kui olevused kasutavad laienevat jõudu piisava tasakaalutusega, siis võivad nad jõuda punktini, kus nad ei saa enam jääda oma kodusfääri, aga tasakaalu puudus teeb nende jaoks võimatuks vaimsesse valdkonda tõusmise. Nad saavad siis katapulteerida ennast sellesse sfääri, mis luuakse  siis, kui nende enda sfäär üles tõuseb. Nad saavad jätkata eksisteerimist siin nii kaua, kuni uus sfäär üles tõuseb ja nad seisavad jälle silmitsi sama valikuga. Aga lõpuks kaotavad nad oma võimaluse lahusolevate olevustena eksisteerida, kui see ei juhtu varem, siis juhtub see siis, kui tühjus on lõpuks valgusega täidetud.

Mis juhtub olevusega, kes kasutab kokkutõmbavat jõudu tasakaalustamata viisil? Selline olevus ei kiirenda oma kasvu teiste olevuste kasvust kaugemale, vaid püüab aeglustada nende kasvu neid kontrollides. Sellised olevused võivad luua ka omaenda maailma maailma sees ja nad võivad jätkata püüdmist seada ennast üles kõrgemalseisvate juhtidena -  kes kontrollivad kõiki mingis ulatuses – kuni nende sfäär hakkab üles tõusma.

Mõlemat tüüpi  tasakaalutuse jaoks saabub punkt, mil ennast-ületavad olevused on loonud selles sfääris sellise Elu Jõe impulsi, et valguse intensiisvsus nende sfääris on jõudnud kriitilisele tasemele. Sellesse punkti ei saa tasakaalustamata olevused enam jääda. Nad seisavad silmitsi valikuga, kas astuda ENAMAKSsaamise teele või liikuma sellesse sfääri, mis on nende all ja  millesse on jäänud piisavalt pimedust nende eksisteerimise tarvis. Kui olevus otsustab kasutada jõudu valesti pärast seda, kui tema sfääris on valgus jõudnud  kriitilise  intensiivsuseni, siis langeb ta otsekohe sellest sfäärist madalamasse sfääri.

Kui grupp olevusi kasutab jõudu selleks, et asetada ennast teistest lahku, siis võivad nad luua allamineva spiraali enda sfääris (juhul, kui on veel jäänud piisavalt pimedust). See spiraal võib muutuda üsna võimsaks ja   isegi vallutada teised olevused ja tõmmata neid sellesse. Selline spiraal ei saa enam eksisteerida üheski sfääris, mis moodustavad vaimse valdkonna. Ainult kõige hilisemas sfääris – sinu sfääris – on veel piisavalt pimedust isekuse allamineva spiraali eksisteerimise jaoks.

Sellist allaminevat spiraali kutsuvad paljud religioonid põrguks. See on loodud olevuste poolt, kes kasutavad oma  loovaid võimeid selleks, et teha ennast võimsamateks teistega võrreldes, selle asemel, et  tõsta Kõike. Seega loovad nad spiraali, milles kokkutõmbav või laienev jõud muutub pikkamööda rohkem kontsentreerituks. Selle tulemusena fokuseerub kujutlusvõime ja vaba tahe enda ümber ja eesmärkide ümber, mis on määratletud võimsate olevuste poolt allaminevas spiraalis. Need eesmärgid on täielikult isekad, mis tähendab seda, et vähem võimsad olevused spiraalis lõpetavad sellega, et töötavad nende kõige võimsamate olevuste ülistamiseks (selle asemel, et töötada Kõige tõstmise heaks).  Tagajärg on see, et  paljud isikud kaotavad oma vaba tahte ja kujutlusvõime. Nad on lihtsalt agressiivsemate olevuste poolt vallutatud, nii et nad kaotavad oma mina-tunde ja muutuvad juhtide heaks töötavateks robotiteks – pimedate pimedateks järgijateks (Matt.15:14).

Allaminev spiraal jõuab lõpuks sellisesse intensiivsusse, et ka juhid kaotavad oma vaba tahte ja kujutlusvõime, sest nad on nii endale fokuseerunud, et ei suuda mõelda millestki muust. See paneb tasakaalustamata jõu intensiivistuma, kuni see jõuab tasemeni, kus hakkab katki murdma igat korrastatud struktuuri. Kui tasakaalutud olevused jätkavad kokkutõmbava jõu valestikasutamist, siis võivad nad luua sellise võimsa spiraali, et iga korrastatud struktuur variseb oma raskuse all kokku, isegi hävitades nende enda eneseteadlikkuse. See näeb välja tulise põrguna, mis põletab kõik ära ja see on reaalsus erinevate põrgu kontseptsioonide taga, mida saab leida religioonidest Maa peal. Siis,  kui tasakaalustamata olevused jätkavad laieneva jõu valestikasutamist,  võivad nad luua sellise võimsa spiraali, et iga korrastatud struktuur lendab õhku. Mõlemal juhul tagastatakse Ema Valgus oma algsesse puhtusse, aga olevuste enese-teadlikkus spiraalis on taastamatult kaotsi läinud.

Seadused, mida me oleme siiani kirjeldanud, moodustavad raamistiku nii individuaalsete olevuste kui Jumala sfääride üldise kasvu jaoks. Põhiprintsiip on suhteliselt lihtne, nagu Jeesus kirjeldas oma  tähendamissõnas teenritest, kes said meistrilt talendid. Uue ennastületava olevusena saad sa teatud hulga valguse energiat kingituseks. See on niiöelda sinu kapitalimahutus kosmilises pangas ja sa saad seda välja võtta ja kasutada selleks, et elada ja praktiseerida oma loovaid võimeid. Sa alustad kaunis suure hulga sinu arvel oleva valgusega ja see saab sind ülal hoida pikka aega.

Kui sa teed enesekeskseid valikuid, saad sa ikka kasutada valgust oma arvelt. Aga enesekesksed teod ei tee midagi selleks, et tõsta Kõike, mis tähendab, et sa ei paljunda oma talente, oma valgust. Kui sa ei paljunda seda, mis on sulle antud, siis ENAMA seadus teeb sul võimatuks enamat saada. Seega lõpetad sa sellega, et kulutad ära kõik, mis su arvel on ilma, et enamat saaksid. Teisest küljest, kui sa teed valikuid, mis ei ole enesekesksed, siis kasutad sa oma valgust selleks, et tõsta Kõike ja sa suurendad valguse intensiivsust oma sfääris.  Sa oled nüüd oma talente paljundanud ja sulle antakse ülevalt rohkem valgust. Olles tasakaalus, saad sa praktiseerida oma loovust ilma oma arvet tühjaks ammutamata. Selle asemel lisad sa sinna midagi juurde.

Seda ENAMA Seadust kirjeldas Jeesus, kui ta ütles: „ Sest kellel on, sellele antakse ja tal saab olema ROHKEM küllust; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on” (Matt.13:12). Teiste sõnadega, kui sa võtad valgust oma kosmiliselt arvelt ja kasutad seda Kõige tõstmiseks, siis paljundad sa oma valgust selle asemel, et matta ta  (eneseülistamise või kaotuse hirmu) maasse. Seadus suurendab siis seda, mida sulle anti ja sul on rohkem valgust kosmilisel arvel. Endastmõistetavalt suurendab see ka valgust sinu sfääris ja kui paljud olevused niimoodi toimivad, siis loovad nad ülesmineva spiraali, mis on see, mida ma olen nimetanud Elu Jõeks. Kui sa oled selles elu voolus, siis ei ole sul kaotusehirmu ja seega tead sa, et mida rohkem sa annad, seda rohkem sa saad.

Kui selline ülesminev spiraal jätkab ehitumist, siis suurendab see valguse intensiivsust selles sfääris. Lõpuks jõutakse kriitilise massini ja sfääris ei ole enam pimedust. See tähendab seda, et nende olevuste jaoks ei ole enam ruumi, kes on tasakaalustamatud oma põhiliste loovate jõudude kasutamises. See sfäär on nüüd muutunud vaimse valdkonna osaks. Kui selles sfääris on olevusi, kes ei ole Elu Jões, siis tuleb neil laskuda järgmisse madalamasse sfääri.

Kuna Looja armastab sind tingimusteta, siis seadused on üles seatud nii, et teha kõik võimalik selleks, et aidata sul tasakaalustatud seisundisse tagasi tulla. Seadused teevad kindlaks, et mida tasakaalutumaks sa muutud, seda rohkem tuleb sul võidelda selleks, et säilitada oma tasakaalutut seisundit. Loodetavasti jõuad sa punkti, kus sa väsid pidevast võitlusest ja hakkad endalt küsima, kas on olemas paremat viisi. Nagu Jeesus ütles Paulusele: „Sul on raske astla vastu üles lüüa.” (Teod 9:5). Ja kui sa mõistad, et sa lood astelt, siis võib-olla otsustad sa, et on aeg õppida Jumala seadustega koos minemisest selle asemel. et minna nende vastu.

 


Jaga seda lehte



E-poed ja kodulehed ning e-poe valmislahendus:

E-poe tegemine