Kosmilise kasvuprotsessi mõistmine

 Nüüd tahan ma fokuseeruda spetsiaalselt sellele, mis aitaks sul mõista oma olukorda inimolendina Maa peal.

Alustagem selle protsessi summeerimisega, kuidas üks sfäär luuakse. Esimeseks sammuks on selle sfääri eraldamine tühjusest. Kõrgemate sfääride meistrid loovad teatud struktuurid uude sfääri ja Looja poolt määratud seaduste suuremas raamistikus määratlevad nad teatud seadused uue sfääri jaoks. Siis luuakse enese-teadlikud olevused selleks, et aidata uuel sfääril üles tõusta, kas siis töötades vaimsest valdkonnast (inglid) või aidates teda kaas-luua seestpoolt (kaas-loojad).  Kui sfäär jõuab kriitilise valguse intensiivsuse ja organiseerituseni, siis „tõuseb” ta „üles” ja muutub püsivaks vaimse valdkonna osaks.

Kui sfäär tõuseb üles, siis muutub ta valgusega nii täidetuks, et seal ei ole enam ruumi eraldioleku illusioonile. Need olevused, keda sellesse sfääri saadeti, alustasid lahusoleva identsustundega, aga ületades ennast, aitasid nad tõsta oma sfääri. Kui kriitiline hulk olevusi jõuab oma allikaga üksolemise meisterlikkusesse, siis on nad toonud oma sfääri ülestõusmise punkti. Kui üks sfäär läheb läbi ülestõusmise protsessi, siis luuakse uus sfäär tühjusest eraldamise abil. Ülestõusev sfäär muutub valgusega nii täidetuks, et selle sfääri olevused ei saa säilitada lahusoleva identsuse illusiooni. Aga vastloodud sfääris on ikka veel nii madala intensiivsusega valgus, et pimedus või varjud saavad eksisteerida ja seega on lahusoleva eksistentsi illusioon  võimalik. Sünnib uus olevuste „generatsioon” ja ta saadetakse uude sfääri. Need on olevused, kes alustavad piiratud identsustundest ja teadlikolekust eraldiolevate olevustena.

Ma olen seletanud, et kõige esimene sfäär loodi Looja enda poolt. Seega olevused, kes saadeti -  või pigem loodi -  sinna sfääri,  loodi otse Looja poolt. Esimene sfäär kavandati sellisel viisil, et struktuurid temas olid vähem määratletud, voolavamad ja vähem tihedad kui need, mida te näete materiaalses maailmas. Me võiksime öelda, et see Ma-ter Valgus, millest esimene sfäär loodi, vibreeris kõrgemal tasemel ja seepärast oli kõik selles sfääris läbipaistvam kui mateeria teie sfääris. Tulemuseks on see, et kuigi olevused esimeses sfääris alustasid enese eraldioleku tundest, oli neil palju kergem ületada eraldiolekut kui olevustel materiaalses sfääris. Esimestel olevustel oli kerge näha, et midagi oli väljapool nende sfääri, et see oli loodud Olevuse poolt, kes oli nendest kõrgemal ja et seda säilitati pideva vaimse valguse voolu abil, mis pärines Loojalt ja mida madaldati nende vibratsiooni tasemeni. Nad teadsid, et nad ei olnud üksi ja et oli miski või keegi  nende endi sfäärist kõrgemal. Teiste sõnadega, esimestel olevustel oli suhteliselt kerge üles tõusta ja saavutada üksolemise meisterlikkust oma allikaga.

Kui järgmine sfäär loodi, siis need olevused, kes olid saavutanud meisterlikkuse esimeses sfääris, aitasid teist sfääri luua. Looja oli see, kes asetas teise sfääri tühjusest lahku ja tema määratles ka selle sfääri seadused. Selles raamistikus kavandasid esimese sfääri meistrid teatud struktuurid, mis võisid teenida platvormina elu jaoks teises sfääris. Need struktuurid olid spetsiifilisemad, rohkem määratletud kui struktuurid esimeses sfääris. Esimese sfääri meistrid kasutasid oma kogemusi nende struktuuride kujundamisel. See oli Looja plaani osa, et teise sfääri struktuurid oleksid  määratletumad,  keerulisemad,  tihedamad  kui esimeses sfääris. Sel viisil  oli teine sfäär rohkem üksolemisest eemaldatud, mis annab suuremal hulgal väljakutseid olevustele teises sfääris eraldioleku ületamiseks.

Kui olevused teises sfääris oleksid loodud nii nagu olevused esimeses sfääris, siis oleks neil võinud olla raske teise sfääri tihedust ületada. See oleks sarnanenud situatsiooniga, kui võtta grupp lapsi ja paluda neil riiki valitseda. Aga teise sfääri olevused loodi esimese sfääri meistrite teadvusest. Seega see olevuste teine generatsioon oli kavandatud baseerununa nende meistrite kogemusel. See tähendab seda, et neil oli alus suure eraldioleku ületamiseks. See valmistas neid ette teise sfääri tihedusega tegelemiseks, tehes võimalikuks selle, et Looja –  läbi teise olevuste generatsiooni –   saaks kogeda suuremat eraldiolemise tunnet, samal ajal vähendades seda riski, et need olevused võiksid lahusolekus kaotsi minna. See sarnaneb mõnevõrra Maa koolisüsteemile. Õpilased alustavad  õppimist liitmise ja lahutamisega, mis annab neile aluse korrutamise õppimiseks. See omakorda annab neile aluse kõrgema matemaatika õppimiseks, mis lõpuks viib ülikooli tasemele.

Looja plaan näeb ette, et sfäärid luuakse kontiinumitena vähem tihedast tihedamani, üksolemisele lähedasemast üksolemisest kaugemani, vähem keerulisest  keerukamani. Igas järgnevas sfääris kavandatakse spetsiifilised struktuurid nende poolt, kes on saavutanud meisterlikkuse eelnevas sfääris, kuid kõikide eelnevate sfääride olevused on haaratud uue sfääri kavandamisse. See tähendab, et iga uus sfäär muutub komplitseeritumaks, spetsiifilisemaks, väljendunumaks, mis tingib selle, et Ma-ter Valgusel on madal vibratsioon.

Suurem tihedus teeb nendele olevustele, keda uude sfääri saadetakse, eraldioleku ületamise ja üksolemisse tulemise raskemaks. Aga kui nad püüavad eraldiolekust üle saada, siis võivad nad toetuda nendele olevustele, kes on kõrgematesse sfääridesse ees läinud. Seega ükski olevus ei ole tõeliselt eraldi – ükski inimene ei ole saar – vaid tal on juurdepääs kogu olevuste hierarhiale, kes on tema ees läinud ja kelle hiliseim väljendus ta on. See on nagu perekonna puu, mis võimaldab sulle juurdepääsu kõikide eelnevate generatsioonide kogemustele ja annab sulle teiste vigadest õppimise võimaluse, nii et sul ei ole vaja leiutada jalgratast või korrata samu vigu.

Hiljem vaatleme me seda, et inimesed Maa peal alustasid oma rännakut erinevatest alguspunktidest. Aga siin tahan ma anda sulle universaalse kirjelduse  selle kohta, kuidas olevused alguses laskusid sellesse konkreetsesse sfääri ja tulid lõpuks kehastusse füüsilisel Maal.     Selle protsessi kirjeldusest saad sa ka  suurema arusaamise sellest, kuidas saad sa sellest sfäärist üles  tõusta ja saavutada surematuse vaimse olevusena. 

Nagu ma olen seletanud, on materiaalne universum vormimaailma kõige tihedam osa. Füüsilise mateeria tihedus paneb lahusolevad vormid ilmuma täiesti lahusolevatena. Seega on sellistel olevustel raskem ületada lahusoleku illusiooni ja järgida Üksolemise Teed, mis viib nad kõrgema identsustundeni, mis rajaneb kogu eluga üksolemisel.

Kui olevus siseneb füüsilisse kehasse planeedil Maa, siis unustab ta üldiselt ära, et ta eksisteeris enne seda konkreetset eluaega. Kui Looja lõi esimesed enese-teadlikud olevused, siis ei tahtnud ta heita neid vaakumisse ilma identsuse või jätkuvuseta. Algne plaan ei olnud, et ükski olevus alustaks oma rännakut selles sfääris, saadetuna otseselt füüsilisse kehastusse. Olevustel oli ette nähtud alustada kaitsvas ümbruses, kus neile pakuti vaimsete õpetajate juhtimist, kes olid saavutanud suurema üksolemise Kõigega. Nii et olevused pidid sellesse hiliseimasse sfääri sisenema läbi teatud kosmilise ehk vaimse koolitoa, milles neile pakuti organiseeritud programmi selleks, et aidata neil ankurduda kindlalt Üksolemise Teele.

Selline programm oli eksisteerinud kõikides kõrgemates sfäärides ja oli olnud edukas uute olevuste tõstmisel oma allikaga üksolemise tundesse. Nagu ma ütlesin, loodi kõik olevused kõrgemate olevuste pikendusena, mis moodustab Olemise Keti, mis ulatub tagasi Loojani. Võti oma allikaga üksolemise saavutamiseks on  alustada üksolemise saavutamisest nende olevustega, kes on Olemise Ketis otse sinust kõrgemal. Endastmõistetavalt on see uue olevuse jaoks kergem kui saavutada üksolemist Loojaga, kes on   palju kõrgemal.

Kui sa juba oled füüsilises kehas, siis ei tähenda see väga palju, kust sa tulid. Tõeliselt tähtis on see, et selleks, et saavutada surematust, pead sa järgima Üksolemise Teed, mis viib sind lahusoleku illusiooni ületamiseni. Aga enamik inimesi ei ole sündinud teadlikkusega sellest teest ja vaevalt ükski religioon õpetab seda teed. Seepärast peame me järeldama, et füüsilise Maa peal on Üksolemise tee teadmine kaotsi läinud. Sul on tähtis mõista, kuidas ja miks see juhtus, nii et sa saaksid ületada selle kaotuse tagajärjed ja uuesti avastada tõelise tee igavese elu juurde.

Kui sa oled juba füüsilisse kehastusse laskunud, siis oled sa – vaatamata sellele, kust sinu eluvool pärines – võtnud endale selle rolli, mis on inimolendite jaoks kavandatud. Inimolendid kavandati teenima kaas-loojatena Jumalaga, kes aitaksid lõpule viia Maa loomise, ehitades vaimse valdkonna meistrite poolt loodud vundamendi peale. Võiksime öelda, et meistrid lõid Maa ülevalt ja inimolenditel on ette nähtud kaas-luua teda seestpoolt. Et aidata sul sinu rolli inimolendina mõista, tahaksin ma anda sulle üldise arusaamise kaas-loojate rollist.

Me võime rääkida kahte tüüpi kaas-loojatest, nimelt nendest, kes on saavutanud meisterlikkuse ja nendest, kes liiguvad meisterlikkuse poole. Endastmõistetavalt loodi mõlemad tüübid kaas-loojateks. Ja me võime öelda, et need, kes aitavad kavandada  uut sfääri, on meister-kaas-loojad, aga selleks, et vältida segadust.  kutsume neid meistriteks. Nende olevuste ülesanne on  luua uus sfäär ülevalt nende enda sfäärist, mis on nüüd vaimse valdkonna osa. Teiste sõnadega,  neil ei ole ette nähtud laskuda uude sfääri ja kaas-luua seda seestpoolt. Selle ülesande täitmine kuulub neile, keda ma nimetan kaas-loojateks. Kuigi nad on loodud meistrite olemusest, alustavad nad  uues sfääris lahusoleku  identsustundega. Aga nad ei alusta nii, et neid heidetakse uude sfääri ilma juhendamiseta. Vastupidi, kõik uued kaas-loojad alustavad vaimsest koolitoast, milles neid juhivad meistrite esindajad, kellest need olevused sündisid.

Need meistrid, kes olid saavutanud  üksolemise Kristuse meelega, teenivad uute kaas-loojate juhendajatena ja nad esindavad õpilastele Kristus-meelt. Nad on lüliks, mille läbi saavad uued kaas-loojad ületada lahusoleku ja saavutada enda üksolemine Kristus-meelega, siinjuures saavutades surematuse.

Kui kaas-looja alguses eksistentsi tuleb, siis on tal lahusoleku identsustunne, kuid tal on selge seesmine tunne, et ta on ühendatud  kellegi endast suuremaga. Tal on ka otsene side universaalse Kristus-meelega läbi oma õpetajate kõrgemast valdkonnast.  Tal ei ole täit Kristus-teadvust, aga tal on vundament selle teadlikkuse arendamiseks läbi enda pingutuste – paljundades talle antud talente. Võiks öelda, et uuele kaas-loojale antakse Kristus-teadvuse seeme ja kui seemet toidetakse,  siis  kasvab see individuaalse Kristsuse täiuseks.

Kaas-looja sünnib kaitstud ümbruskonda, milles tal on otsene vaimse õpetaja juhendamine. Kui Looja lõi esimese sfääri tühjuses, siis esimesed kaas-loojad said  juhendamist otse Loojalt. Sellest alates on kaas-loojatel igas konkreetses sfääris olnud otsene meistrite juhendamine sfäärist, mis on otse nende sfääri kohal. Aga on olemas ka õpetajad, kes laskuvad uute kaas-loojate tasemele, nii et õpilased saaksid otseselt nende õpetajatega suhelda. Mõte on selles, et uuel kaas-loojal on alati olemas vundament, millele ta saab ehitada, tal on tee, mida ta saab järgida lahusoleku ületamiseks ja üksolemisse sisenemiseks.

Iga eneseteadlik olevus on loodud süütuses, mis tähendab seda, et kuigi tal on vaba tahe,  ei ole tal sisseehitatud kalduvust minna põhiliste Looja seaduste vastu. Teiste sõnadega, see üldine uskumine mõnedes religioonides, et inimolendid on loodud patus või kalduvusega patustada, ei ole õige. Sellel on mõningane tõe alus, kui sa vaatad enda peale ainult oma praeguse identsustunde  terminites – inimolendina (hiljem me arutame seda detailsemalt). Aga reaalsus on see, et sa sündisid vaimse olendina, mis tähendab seda, et sa sündisid süütuses ja  isegi teadmiseta, et sa võid minna Looja seaduste vastu.

Kui uued kaas-loojad kasvasid eneseteadlikkuses, järgides neile pakutud  teed, siis seisid nad silmitsi teatud katsetega, teatud initsiatsioonidega ja üks nendest oli võimalus minna Jumala seaduste vastu. Võiksime öelda, et kõik kaas-loojad on kaitstud ümbruskonnas, mis sarnaneb Eedeni Aiaga. Aga Eeden ei olnud staatiline paradiis, vaid kool, milles kaas-loojatel oli võimalus õppida, kuidas kasutada oma loovaid võimeid Jumala seadustega kooskõlas. Sellise vaimse kooli õpetaja ei olnud Looja, vaid meister kõrgemast valdkonnast. Aia viljad esindasid erinevaid initsiatsioone Kristsuse teel.

Kui õpilased käivad initsiatsioonide teed vaimses koolis, siis saavad nad rohkem teadlikeks oma identsusest ja Jumala seadustest. Nad alustavad juhendite järgimisest, mida annavad neile nende vaimsed õpetajad  ja seetõttu järgivad nad Jumala seadusi kuulekuse läbi. Kui nad liiguvad Jumala seadustest arusaamise suunas, siis hakkavad nad lõpuks neid seadusi järgima täie teadlikkusega sellest, kuidas need töötavad ja miks nende järgimine on valgustatud enesehuvi. Siis järgivad nad Jumala seadusi armastusest – Jumala  armastamisest, kogu elu armastamisest ja enda kui Kõige osa armastamisest.

Kui õpilane sooritab kõik katsed kosmilises koolitoas, siis jätkab ta enese-teadlikkuses kasvamist, kuni ta saavutab Kristus-teadvuse. See ei tähenda, et ta kaotab vaba tahte, aga ta saab nüüd teha tõeliselt vabu valikuid. Ta on nüüd täielikult  teadlik Jumala seadustest  ja selle vastu mineku tagajärgedest. Kui õpilane jääb edasi Jumala seadustesse, siis jätkab ta ainult külluse kogemist. Ta jätkab pidevalt enda tõstmist, tõstes kogu elu. Seega võtab ta osa oma sfääri valgusega täitmise protsessist, kuni ta on saavutanud selle sfääri täieliku meisterlikkuse. Ta võib siis kasutada seda meisterlikkust, kaas-luues järgmist sfääri ja seega  tõusta ka kõrgemasse Kristus-teadvusse. See protsess saab jätkuda, kuni see olevus saavutab täieliku Jumala teadvuse ja muutub nüüd Loojaks omaenda  õiguses.

Üks Eedeni Aia viljadest oli hea ja kurja tundmise vili. See vili esindab teadlikkust sellest, et õpilane võib minna Jumala seaduste vastu. Kuna õpilasel on vaba tahe, siis on vältimatu, et ta peab silmitsi seisma kiusatusega kasutada seda tahet selleks, et minna Jumala seaduste vastu. Ainult selle kiusatusega silmitsi seistes – ja seda ületades – on õpilasel võimalik saavutada Kristus-teadvus, mis teeb ta üheks Loojaga, Looja eesmärgiga ja kogu eluga. Aga on võimalik et õpilane kukub läbi sellel katsel, mida esindab kurja ja hea tundmine ja võib valida kas relatiivse kurja või relatiivse hea Jumala absoluutse reaalsuse asemel. Õpilane võib valida Jumala seaduste vastu mineku ja võib lahutada ennast Loojast. Hiljem uurime me, mis juhtub, kui õpilane valib väiksemaks saamise tee.

Vaatleme lähemalt uue õpilase olukorda. Individuaalse õpilase teed saab jagada  astmetesse. Selles punktis räägime me kolmest põhiastmest, millest igaüht saab veel jaotada mitmeks allastmeks:

  • Lõpetamise-eelne. See esimene aste algab õpilase kooli astumisega (mis uue kaas-looja jaoks on tema sünd individuaalse olevusena)  kuni tema vaimse  kooli lõpetamiseni. Selleks, et lõpetada, peab õpilane saavutama valgustatuse, mis paneb ta mõistma, kes ta on – suurema vaimse Olevuse individualiseeritus, kes lõppkokkuvõttes on  - läbi Olemise Keti – Looja individualiseeritus. Selles punktis on õpilasel valikuvõimalus teadlikult – ja ainult armastuse poolt motiveerituna – ühineda Elu Jõega. Ta on siis  saavutanud Kristsuse esimese taseme, mis tähendab seda, et ta on teadlik kogu elu üksolemisest.
  • Lõpetamise-järgne. Teine aste tuleb pärast seda, kui õpilane on valinud Elu Jõega ühinemise. Nüüd lahkub ta koolitoast ja läheb välja rakendama seda, mida ta on õppinud, töötades oma kodusfääri ja kogu selles oleva elu tõsmise kallal. Esimene faas on niiöelda Alfa faas – üksolemisse jõudmine oma kõrgema olemusega, teine faas on Omega faas – üksolemisse jõudmine kogu eluga.
  • Ülestõusmine.  Kui õpilane saavutab üha suurema üksolemise oma kõrgema olemusega üleval ja kogu eluga all, siis liigub ta Kristsuse järgmise taseme suunas. Kui ta jõuab sellele tasemele, siis võib ta materiaalse valdkonna lõpetada ja mitte enam väljendada ennast läbi füüsilise keha. Seda kutsuvad mõned vaimsed õpetused ülestõusmiseks, aga ma annan detailsemat õpetust selle kohta. Põhipunkt on see, et õpilane võib jõuda punkti, kus ta alatiseks tõuseb kõrgemale sellest tasandist, millelt ta alustas oma rännakut antud sfääris.

Uus õpilane alustab piiratud eneseteadlikkusega, mis on kitsalt fokuseeritud omaenda olukorrale oma teatud maailmas (olgu see siis materiaalne universum või sfäär, mis nüüd on vaimse valdkonna osa). Tal ei ole teadlikkust kõiksusest ega Loojast. Aga uuel kaas-loojal on piiratud Kristuse teadlikkuse tase selles mõttes, et ta teab, et ta on midagi enamat kui ta kogeb oma otseses maailmas. Ta ei taju otseselt midagi väljaspool seda taset, aga tunneb instinktiivselt, et midagi enamat on olemas ja et ta igatseb seda avastada. Kaas-loojal on ka kontakt vaimse õpetajaga, kes õpetab talle, kuidas laiendada oma eneseteadlikkust Looja seaduste raamistikus.

Vaatamata sellele, kust uus õpilane tuli, enne kui ta kosmilisse koolituppa sisenes, on tema olukorra põhiolemus see, et kõik on uus, kaasa arvatud identsustunne. Ta ei mõista täielikult, kes ta on ja ta ei mõista täielikult ka oma loovaid jõude. Kuidas saab uus õpilane oma arusaamist laiendada? Ainult eksperimenteerides! Kuna tal ei ole eelnevat kogemust (vähemalt selles sfääris), siis on loomulik, et ta laseb märgist mööda – mis tähendab, et ta teeb valikuid, mis ei ole Jumala seadustega kooskõlas. Sellepärast pannakse uus õpilane kaitsvasse ümbrusse, milles tema möödalaskmistel on piiratud tagajärjed. Kuna õpilasel on selle õpetaja armastav juhtimine, kes on saavutanud valgustatuse, siis saab ta õppida kõigest, mida ta teeb, kas ta siis laseb märgist mööda või tabab märki. Kui õpilane on valmis kõigest õppima, siis on ta ENAMAKSsaamise teel. ENAMAKSsaamine ei tähenda seda, et kõik tema valikud peavad täiuslikud olema. See tähendab seda, et sa pead olema valmis õppima kõikidest oma valikutest, mis nõuab seda, et sa vabalt tunnistaksid, kui sa oled märgist mööda läinud. Valik, mis pöördub õppimise kogemuseks, ei ole viga, vaid muutub sammuks edasi eneseteadlikkuse teel.

Kui õpilane valib väiksemaks saamise tee, siis ei taha ta tunnistada, kui ta märgist mööda laseb. Ta keeldub tunnistamast, et tema valikud ei olnud loomingu seadustega kooskõlas. Selle asemel püüab ta õigustada oma vigu, mida ta tegi või miks ei olnud see vale. Selle asemel, et oma möödalaskmistest õppida – kasutades neid eneseteadlikkuse laiendamiseks – püüab ta õigustada või  välja vabandada oma möödalaskmisi ja piirab tegelikult sellega oma eneseteadlikkust.

Kui sa valid ENAMAKSsaamise tee, siis kõik, mida sa teed, aitab sul eneseteadlikkuses kasvada. Sa tugevdad tunnet, kes sa oled,  ilma et sa piiraksid ennast või teisi olevusi. Sa laiendad pikkamööda oma mina-tunnet, kuni sa saad teadlikuks, et oled suurema terviku osa, nimelt Kõige, Jumala Keha osa.

Uus õpilane alustab sfääris, mis ei ole veel muudetud valguse sfääriks. Ainult siis, kui on veel ruumi pimeduse jaoks, saab eluvoolul olla kogemus alustada lahusoleva olevusena. Aga  õpilane alustab kaitstud ümbruses, paljus nagu lapski Maa peal sünnib ideaalselt harmoonilisse kodusse. Õpilasel on Jumala poolt antud individuaalsus, aga ta ei ole sellest täielikult teadlik, nagu lapski ei ole oma isiksusest teadlik. Seega õpilase rännaku esimene staadium on enese-avastamise ja maailma avastamise periood.

Uus õpilane läheb läbi faasi, milles on tal ette nähtud eksperimenteerida. Nagu lapselgi Maa peal on vaja katsetada selleks, et saada kontrolli oma keha üle, avastada oma isiksus ja leida, kuidas tema ümbruskond töötab. Nii nagu laps kasvab kaitstud ümbruses, kus tal on piiratud võimalused enda ja teiste vigastamiseks, nii alustab ka õpilane piiratud loovate võimetega. On olemas piir sellele, kui palju jõudu uuel õpilasel on ja seega on piir ka sellele, kui palju ta saab ennast ja teisi vigastada. See piirab õpilase möödalaskmiste tagajärgede raskust.

Maised vanemad püüavad loomulikult kaitsta oma lapsi turvalise ümbruse loomise abil. Aga selle ümbruse piirides on küpsed vanemad üsna tolerantsed lapse vigade suhtes. Laps võib kukkuda palju kordi maha oma katses kõndima õppida, aga vanemad ei süüdista last. Laps võib piima mitu korda maha ajada enne, kui ta õpib tassist jooma, aga vanemad ei kurda kaotuse  pärast. Samuti  on uus õpilane asetatud kaitstud ümbrusse ja tal on ühe või enama õpetaja armastav juhtimine. Kosmilise koolitoa turvalises raamistikus  võib õpilane teha, mida tema tahab. Ta ei saa raskelt vigastada ennast ega teisi ja õpetaja on väga tolerantne õpilase möödalaskmiste suhtes. Teiste sõnadega, ta ei oodata, et õpilane teeb kõike õigesti ja ei oodata ka seda, et ta tunneks Jumala seadusi algusest saadik. Aga kui õpilane eksperimenteerib oma loovate jõududega ja saab õpetust vaimsetelt õpetajatelt, siis eeldatakse, et ta kasvab arusaamises ja küpsuses. Jällegi sarnaneb see sellega, mida lapselt Maa peal oodatakse. Üheltki lapselt ei oodata, et ta jääks igavesti lapseks.

Alguses läheb õpilane sageli Jumala seaduste vastu, ilma et ta teaks, mida ta teeb. Ka see on mõistetav ja sellega ei seostu süüdistamine ega süütunne. Aga seda ei saa ka varjata. Õpetaja annab õpilastele tagasisidet nende tegude ja tegude tagajärgede kohta. Selleks, et mõista õpetaja-õpilase suhte tähtsust, on meil vaja heita lähem pilk õppe-miljööle, kuhu uus õpilane on asetatud.

Ma olen täiesti teadlik sellest, et kui ma räägin vaimsest koolitoast ja vaimsest õpetajast, siis võrdlevad paljud inimesed seda õppe-miljöö tüüpi sellega, mida nad Maa peal on kogenud. See on loomulik ja arusaadav, aga  põhiprobleem, mis  takistab inimesi mõistmast elu vaimset külge,  on see, et nad projitseerivad oma maised kogemused vaimse maailma peale. Materiaalses universumis on ikka veel valguse puudumine, kusjuures vaimne valdkond on valgusega küllastatud. Kui sa tõesti tahad mõista vaimset valdkonda, siis pead sa olema valmis vaatama kaugemale sellest maailmavaatest, mida sa oled arendanud oma kogemuste tulemusena sellel planeedil.

Põhiline erinevus vaimse koolitoa ja Maa kooli vahel on see, et nii õpetaja kui õpilased ei ole arendanud ego. Hiljem vaatame detailsemalt ego  ja neid mänge, mida ta mängib, aga nüüd vaatame, kuidas ego-vaba keskkond erineb Maa peal leiduvatest keskkondadest. Vaimse kooli eesmärk on laiendada õpilase enese-teadlikkuse tunnet ilma teda piiramata või isegi sundimata teatud suunas minema. Vaimne kool ei püüa kunagi sundida õpilasi, vaid ergutab neid õppima seestpoolt, sest ainult see, mis on endasse võetud, laiendab õpilaste eneseteadlikkust. Vaimne õpetaja valitseb oma psühholoogiat ja teda ei ähvarda kunagi see, mida õpilased teevad. Seega õpetajal ei ole vajadust kontrollida õpilasi süütunde, süüdistamise või teiste hirmulerajatud vahenditega.

Õpilase perspektiivist on vaimne kool täielikult armastav ja toetav. Ideaalselt reageerib õpilane sellele ümbruskonnale  tundega, et tal on turvaline olla, et ta on armastatud ja et  tal on terve isu eksperimenteerimiseks. Õpilane on õpihimuline õpetajalt õppima ja tal ei ole negatiivseid tundeid, mis on seotud möödalaskmistega. Õpilane lihtsalt pöörab oma möödalaskmised astumiskivideks edasimineku jaoks. Kui õppetükk on õpitud, siis nii õpetaja kui õpilane unustavad vea.

Nagu ma varem ütlesin, antakse eneseteadlikule olevusele vaba tahe, aga see tuleb koos vastustusega, kuidas sa Jumala energiat kasutad. Sa oled vastutav tasakaalu säilitamise eest universumis, nii et, kui sa kasutad energiat tasakaalustamata viisil, pead sa selle tasakaalu tagasi tooma.

Kui luuakse tasakaalutus, siis peab keegi võtma selle valestikvalifitseeritud energia enda peale ja võtma vastutuse selle ümberpolariseerimise eest, et tasakaaal taastada. Vaimses koolitoas võtab õpetaja enda peale täie vastutuse õpilaste energia kasutamise eest, mis tähendab seda, et  ta tegelikult võtab enda peale oma hoole all olevate õpilaste karma. See võimaldab õpilastel eksperimenteerida oma loovate võimetega ilma, et nad oleksid koormatud selle karma raskuse poolt, mida nad loovad.

See mehhanism on üks õpetaja-õpilase suhte nurgakividest. See võimaldab õpilastel väljendada oma loovust ilma ennast ja teisi hävitamata. Õpetaja sponsorlus loob kaitstud ümbruse, kus õpetaja teenib puhvrina õpilaste ja nende tegude hävitavate tagajärgede vahel. Õpetaja neutraliseerib sõna otseses mõttes vigade tagajärjed, nii et need tagajärjed ei saaks hävitada õpilast ennast kui teisi koolitoas.

Aga iga suhe on kahepoolse liiklusega tänav. Mida õpilased tõotavad teha vastutasuks selle õpetaja armu eest, on lubada õpetajal neid õpetada. Teiste sõnadega, vastutasuks nende valikute karma eest kaitsmisele, tõotavad õpilased lubada õpetajal kirjeldada nende valikute tagajärgi, nii et iga õpilane saaks õppida nii headest kui mitte nii headest valikutest. Kuna kogu eesmärk on õppimine, siis  antakse õpilastele täiesti armastav ja neutraalne – ilma süüdistamise või süütundeta – juhendamine selle kohta, kuidas ennast ületada. Mõned võivad olla teadlikud. et kreekakeelne sõna, mida sageli tõlgitakse „patuna”, tähendab tegelikult „märgist mööda laskmist.”

Kuna õpetaja sponsorlus  takistab valestikvalifitseeritud energial õpilaste või teiste elu osade vigastamist – õpetaja kasutab omaenda vaimset saavutust karma neutraliseerimiseks, enne kui see saab omada füüsilisi tagajärgi – siis saavad õpilased eksperimenteerida ilma negatiivsete tagajärgede kartuseta. Psühholoogiline effekt on luua õpi-keskkond, mis on täielikult armastav, milles ei ole hirmu, süütunnet ega süüdistamist, mis on nii tavaline õpi-keskkondadele Maa peal. Ainus tingimus selle sponsorluse jaoks on see, et õpilased säilitaksid ühenduse õpetajaga. Kui see ühendus katkestatakse, siis ei saa õpetaja enam õpilaste karmat kanda, mis tähendab seda, et õpilased peavad seda ise kandma ja võivad potentsiaalselt luua nii palju karmat, et see piirab nende loovat väljendamist.

Õpilase õppekogemuse Omega aspekt on avastada oma ümbruskond ja õppida suhtlema oma ümbruskonnaga. Alfa aspekt on avastada oma alge kõrgemast valdkonnast pärit Olevuse individualiseeritusena. Omega aspekt on õppimine sellest, mida nähakse  ja Alfa aspekt on õppimine sellest, mis ei ole nähtav – aga mis saab muutuda nähtavaks, kui arendatakse kõrgemat teadlikkust.

On loomulik, et õpilane alguses fokuseerub Omega aspektile. Ta saab otseslt tajuda oma vahetut ümbrust ja tema tähelepanu on loomulikult pööratud sinna. Õpilasel on vaja õppida, kuidas ta sobib oma keskkonda ja saab sellega vastastikku toimida. Aga pidagem meeles, et  õpilane ei ole loodud selleks, et  teatud ümbruskonnaga kohaneda. Õpilase roll on saavutada omaenda  Olemuse meisterlikkus, mis avab võimaluse oma ümbruskonna üle meisterlikkuse saavutamiseks. Seega saab õpilane täita Esimeses Moosese Raamatus kirjeldatud käsu paljuneda ja võtta enda kätte valitsemine. Õpilasel on ette nähtud paljundada oma loovaid talente ja võtta enda kätte valitsemine Maa üle, tõstes sellega valguse vibratsiooni intensiivsust, kuni Jumala kuningriik saab Maal peal ilmunuks.

Kuidas uus õpilane õpib paljunema ja valitsemist võtma?  Seda õpetab talle õpetaja tema eksperimenteerimise käigus! Nagu ma varem ütlesin, kõigel vormimaailmas oleval on kaks aspekti. Me näeme, et ka kaas-loomise protsessil on kaks aspekti:

  • Alfa aspekt: kaas-looja peab moodustama mentaalse kujundi sellest, mida ta tahab luua.
  • Omega aspekt: kaas-looja peab omama teatud hulka Ema Valgust, mille ta paneb selle mentaalse kujundi peale.

Alguses antakse õpilastele nii mentaalsed kujundid kui osa Ema Valgust nende õpetajatelt, mis sarnaneb sellega, kuidas väikelaps saab kõike oma vanematelt. Aga vaimse õpetaja pikaajaline eesmärk on  tuua õpilane lõpetamise punkti, mis tähendab, et õpilane on nüüd muutunud vaimseslt iseseisvaks ja ta enam ei vaja välist õpetajat selleks, et kaas-luua (endastmõistetavalt saab õpilane ikka veel kasu sellest, kui säilitab kontakti õpetajaga). Mida see täpselt tähendab? See tähendab, et õpilane lõpetab, ületades oma loovad võimed:

  • Varem ütlesin ma, et Jumal lõi turvamehhanismi juhtimaks kaas-loojate loovaid pingutusi. Universaalne Kristuse meel on see, mis hoiab loomingu ja kõikide Looja seaduste valguskoopiat. Ainult Kristus-meele kasutamisega saab kaas-looja teha kindlaks, et tema loovad pingutused jäävad Jumala seaduste raamidesse ja tõstavad kogu elu. Vaimne õpetaja teenib vahendajana uue õpilase ja Kristus-meele vahel. Õpetaja on Kristus-meele, Kosmilise Kristuse esindajaks.

Kui õpilase lõpetamine läheneb, siis avastab ta, et on ühe vaimse Olevuse väljendus, kes on üks Kristus-meelega (meister, kellest ta loodi). Seega iga õpilane saab – taotledes üksolemist oma kõrgema olemusega – saavutada otsese juurdepääsu Kristus-meelele enda sees. Kui sa saavutad kriitilise ühenduse astme Kristus-meelega, siis saad sa kooli lõpetada, sest sa oled nüüd võimeline ise ära tundma, millal sinu teod tabavad isekusetuse märki või millal nad ei taba seda.

  • Selleks, et midagi luua, peab sul olema võim ühe osa Ema Valguse peale. Ema valgusel on puhas vorm, millel on väga kõrge vibratsioon ja iga sfäär vormimaailmas on loodud, madaldades Ema Valgust teatud vibratsiooni spektrini. Nii et enne kui õpilane saab midagi materiaalses valdkonnas luua, peab tal olema teatud hulk Ema Valgust, mis on toodud selle sfääri vibratsiooi spektrisse. Seda tehtaks ideaalselt, kui õpilane võtab valguse vastu vaimsest valdkonnast (oma kõrgemalt minalt) ja madaldab selle vibratsiooni. Aga ainult see olevus, kes on saavutanud mingi Kristsuse/valgustatuse  määra, saab vastu võtta valgust enda seest. Alguses saab õpilane vastu võtta valgust oma vaimselt õpetajalt. Õpetaja toob valguse asja juurde kuuluvasse spektrisse ja annab selle siis õpilasele. 

Kui õpilane Kristsuses kasvab, siis saab ta teadlikuks sellest, et  on vaimses valdkonnas oleva Olevuse pikendus. Seega läbi omaenda seesmise Olemuse saab ta tuua valgust otse vaimsest valdkonnast. Kui õpilane suudab tuua piisavalt valgust selleks, et säilitada ennast ja väljendada oma loovust, siis saab ta kooli lõpetada ja väljendada ennast oma kodusfääris.

Kui õpilane jõuab lõpetamiseni, siis muutub ta vaimselt sõltumatuks selles osas, et saab tuua valgust materiaalsesse vibratsiooni spektrisse läbi omaenda pingutuste ja ta saab luua mentaalseid kujundeid, mis on Kristus-meelega kooskõlas. Seega ei vaja õpilane enam välist õpetajat. Tuua õpilane vaimse sõltumatuseni on kõikide tõeliste vaimsete õpetajate ja õpetuste ülim eesmärk nii Maa peal kui kõrgemas valdkonnas.

Pane tähele, et iseseisvuseni jõudmine ei ole seesama, mis püsiva Kristsuseni jõudmine. Kui sa koolist lahkud, võid sa ikka veel teha vigu ja võid potentsiaalselt lahkuda ENAMAKSsaamise  Teelt ja ühineda vähema teega. Aga õpilane võib siiski jääda ühendusse õpetajaga, kui ta selle valib. Ja kui õpilane jätkab kasvamist, siis saavutab ta lõpuks püsiva Kristsuse ja muutub surematuks olevuseks, Ülestõusnud Meistriks.

Kui me mõistame, et vaimse kooli eesmärk on teha õpilane iseseisvaks, siis näeme me, et sellisel koolil peavad olema astmelised tunnid. See tähendab ka seda, et kui tunnid edasi lähevad, siis peab õpetaja roll olema vähem aktiivne, andes õpilastele rohkem ruumi iseseisvalt õppimiseks. Ainult selliselt saavad  õpilased täielikult integreerida tunnid ja muutuda iseseisvateks.

Seda protsessi illustreeris Jeesus oma tähendamissõnas isandast, kes andis oma teenritele erineva hulga talente.(Matt.pt.25).

Erivev arv talente sümboliseerib seda, et iga õpilane on indiviid ja et iga õpilane peab töötama spetsiaalse õppetunni kallal. See ei sümboliseeri seda, et üks õpilane on parem kui teine, vaid see näitab, et õpilased saavad edasi minna erineva tempoga.

Isand eemaldub siis ja jätab teenrid omaette otsustama, kuidas nad talente kasutavad. See sümboliseerib fakti, et kui õpilased lähenevad lõpetamisele, siis annab vaimne õpetaja neile spetsiaalsed juhendid . mis on kohandatud teatud õppetundidele, mida igal õpilasel on vaja ära õppida. – ja annab igale õpilasele ka teatud hulga Ema Valgust – jälle kohandatult õpilase tasemele teel valgustatuse poole. Õpetaja eemaldub siis selleks, et anda õpilastele täielik vabadus otsustada, mida nad teevad neile õpetaja poolt antud instrutsiooniga ja valgusega.

Kes viis talenti oli saanud, läks kohe ja kauples nendega ning saavutas teist viis lisaks.(16).
Nõndasamuti, kes oli saanud kaks, saavutas teist kaks lisaks.(17).
Aga see, kes oli saanud ühe, läks ja kaevas selle maa sisse ja peitis ära oma isanda raha ((18).
Pika aja pärast tuli isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama (19).

 See sümboliseerib, et selle protsessi eesmärk on vajadus õppida, mis tähendab seda, et õpetaja peab lõpuks tagasi tulema ja hindamise teostama. See on kogu vaimse kooli eesmärk ja õpilased on algselt sellega nõus. Vaatame nüüd, mis juhtub õpilastega, kes paljundavad oma talente:

Siis astus esile õpilane, kes oli saanud viis talenti ja lisas teist viis talenti juurde ja ütles: „Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte, vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!”(20).

Tema isand ütles talle: „See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma teen sind paljude asjade valitsejaks: mine oma isanda rõõmusse. (21).

Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti ja ütles: „Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti, vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti! (22)

Tema isand ütles talle: „See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma teen sind paljude asjade valitsejaks; mine oma isanda rõõmusse!”(23).

Peame meeles, et vormimaailma eesmärk on kasvada eneseteadlikkuses. Seda saab saavutada ainult siis, kui õpilane paljundab oma „talente”, mida talle alguspunktis antakse. Aga mida Jeesuse tähendamissõna edasi ei anna, on see, et on rohkem kui üks viis selleks, kuidas õpilane talente paljundab.:

  • Õpilane võib järgida õpetaja instruktsioone täht-tähelt. See kindlustab talle Ema Valguse kasutamise viisil, mis on Jumala seadustega kooskõlas ja tõstab seega kogu elu. See loob õpilase jaoks positiivse karma ja nii on ta suurendanud oma talente. Aga paljundamise faktor on piiratud, nagu 5+5=10.
  • Õpilane võib mõista, et õpetaja instruktsioonid tulevas Kristus- meelest ja et tal on juurdepääs Kristus-meelele enda sees. Ta saab siis kasutada seda juurdepääsu selleks, et saavutada sügavamat õpetaja instruktsioonide mõistmist, mis võimaldab tal paljundada talente üle selle, mida saab saavutada täht-tähelise lähenemise kaudu. See loob eksponentse paljundusefaktori, mis on palju võimsam: 5x5=25.
  • Õpilane võib mõista, et õpetaja poolt antud valgus tuleb kosmilisest varust ja et tal on juurdepääs sellele varule oma kõrgema olemuse kaudu. Ta saab siis kasutada seda juurdepääsu selleks, et tuua rohkem valgust, kui õpetaja talle andis, mis toob ka esile eksponentse paljunduse.
  • Õpilane võib kasutada mõlemaid ülalmainitud lähenemisi selleks, et  paljundada instruktsioone ja valgust. See endastmõistetavalt suurendab paljundusfaktorit maksimumini, nagu 25x25=625.

 Vaadlgem nüüd, mis juhtus teenriga, kes ei paljundanud talente:

 Siis astus esile ka see õpilane, kes oli saanud ühe talendi ja ütles: „Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.(24).

Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha.Vaata, siin on su oma! (25).

Aga tema isand kostis ja ütles temale: „Sa paha ja laisk sulane,! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud (26).

Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi (27)

Sellepärast võtke talent ära tema käest ja andke sellele, kellel on kümme talenti (28).

Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt. Aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära ka see, mis tal on (299.

Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammaste kiristamine. (30).

Et sellest  osast täielikult aru saada, tuleb meil mõista, et Jeesuse tähendamissõna oli kohandatud sellele teadvuse tasemele, mis oli inimkonnal 2000 aastat tagasi. Seepärast on see kohandatud sellele faktile, et inimesed sellel planeedil on kaotanud otsese kontakti oma vaimsete õpetajatega ja seega ei suuda nad täielikult mõista suhet vaimse õpetaja ja tema õpilaste vahel. Selle asemel projitseerivad inimesed inimlikke omadusi vaimse õpetaja peale. Tegelikult ükski vaime õpetaja kunagi ei halvusta, ei süüdista ega karista õpilasi.

Tõsi on, et õpilased, kes keelduvad oma talente paljundamast, kannavad tagajärgi, aga et seda täielikult mõista, peame me vaatama seda, kuidas õpilased kaotavad kontakti oma vaimsete õpetajatega. Enne, kui me seda teeme, vaatleme lühidalt talentide mittepaljundamise viise;

  • Õpilane võib ignoreerida õpetaja instruktsioone hirmu pärast. Õpilane kardab viga teha ja ta pigem ei tee midagi. Ta leiab, et kindlam on säilitada see täpne valguse hulk, mis talle anti ja anda see õpetajale tagasi. Aga õpetaja ei ole huvitatud valguse säilitamisest, ta on huvitatud õpilase kasvada aitamisest. Kui õpilane keeldub vea tegemise riski võtmast, siis ei saa ta kasvada ja seega läheb ta loomingu eesmärgi vastu ja oma õpetajaga tehtud lepingu vastu. Õpilane õigustab seda, projitseerides piiratud kuju õpetaja peale, nagu teener Jeesuse tähendamissõnas.
  • Õpilane saab õpetaja instruktsioonidest kaugemale minna uhkusest. Nüüd kasutab ta oma meele madalamat osa et ümber-interpreteerida instruktsioone nii, et need näivad ütlevat seda, mida tema tahab, et nad ütleksid. Õpilane saab siis kasutada valgust enese-kesksetel eesmärkidel,  selleks, et  tõsta ennast teiste elu osadega võrreldes. Ta õigustab seda, veendes ennast, et tal on õigus teha, mida ta tegi ja et see ei olnud viga. Ta võib isegi jõuda selle punktini, kus ta on veendunud, et temal on õigus ja et õpetaja eksib.
  • Õpilane võib kasutada valgust puhtalt füüsilise naudingu saamiseks, nii nagu sa kulutad raha tarbimisele selle asemel, et seda investeerida tulutooval viisil. Jällegi saab õpilane veenda ennast, et tal on õigus seda teha ja et tema teol ei ole piiravaid tagajärgi tema ega teiste jaoks.

 


Jaga seda lehte



E-poed ja kodulehed ning e-poe valmislahendus:

E-poe tegemine