Elu peab olema midagi enamat!

Kogu oma lapsepõlve teismeliste aastate jooksul teadsin ma, et midagi puudus minu elust. Ma tundsin alati, et  elu lihtsalt peab olema midagi enamat kui see, mida ma kogesin. See peab olema parem, rikkam, suuremat rahuldust pakkuv kui see, mida  ma nägin mind ümbritsevate täiskasvanute eludes ja oma ühiskonnas.

18 - aasta vanusena avastasin ma selle puuduva koostisosa ja hakkasin mõistma – vähemalt osaliselt – kes ma olen ja miks ma siin olen. Ma leidsin ühe raamatu×, mis avas minu jaoks täiesti uue  maailma, mida ma olin tunnetanud, aga polnud kunagi näinud. Ma avastasin, et materiaalne maailm sarnaneb jäämäe tipuga ja et see on suurema terviku osa, millest 90% on füüsiliste meelte eest peidetud. Sa  võid mõelda, et see, mida ma siin räägin, on usk. Kõigepealt, enamus maailma religioonidest  räägib sellest vaimsest maailmast, mida me ei suuda näha. Aga ma ei ole kunagi olnud huvitatud sellest, mida tavaliselt religiooniks nimetatakse. Tegelikult oli mulle religiooni valitsev suund vastumeelne, sest kuigi ta räägib vaimsest maailmast, on temas puudu oluline koostisosa. Seda x-faktorit, mida mina otsisin, lihtsalt polnud selle religioosse põhisuuna koostises.

See koostisosa, mis minu elust ja enamusest religioonidest puudus, oli vaimse tee kontseptsioon. Selle tee avastasin ma 18-aastaselt ja olen käinud seda teed siiani, nüüd juba üle 30 aasta. Ma näen seda teed süstemaatilise protsessina, mille kaudu me saame suurendada oma arusaamist vaimsest maailmast ja sellest maailmast, kus praegu elame. Me  saame sügavamalt mõista, kes meie oleme, kes Jumal on ja miks me oleme siin sellel ilusal, kuid mõnevõrra reetlikul väikesel planeedil.

Kui me suurendame oma arusaamist selle kohta, kes me oleme, alustame me vastastikust suhtlemist vaimse maailmaga. Meil võib olla väga erinevaid vaimseid kogemusi, mis näitavad meile vaimse maailma reaalsust. Lõpuks aitavad need kogemused meil integreeruda vaimse maailmaga ja selle osaga endast, mis viibib püsivalt selles maailmas. Me saame alustada uue identsustunde loomist ja me hakkame mõistma ja aktsepteerima seda, et me ei ole lihtsalt surelikud piiratud inimolevused, kes on määratud kannatusrikkale elule. Me suudame mõista, et elu ei ole mõttetu juhuste mäng ja et me ei ole lihtsalt nende olukordade ohvrid, mis ei allu meie kontrollile.  Meil on olemas potentsiaal selleks, et hakata valitsema enda, oma elude ja  oma maailma üle -  ja see on suur osa meie siin olemise eesmärgist.

Rikkam elu

Pärast seda, kui ma vaimse tee avastasin, sai minu elu rikkama tähenduse ja suuna. Ma olen jõudnud arusaamisele, kes ma olen, ma tean, mis on  minu isiklik missioon elus ja ma tean, kuhu ma lähen. Kontrast selle vaimse elustiili ja  eesmärgitu  ning materiaalse elustiili vahel on dramaatiline. Pärast seda kui ma kogesin, kui palju rikkam saab elu olla siis, kui sa käid vaimset teed, avastasin  ma sügava soovi jagada seda kogemust teiste inimestega.

Tegelikult muutus see soov väga tugevaks varsti pärast seda, kui ma avastasin  vaimse tee ja ma suunasin selle soovi oma mitte - religioosse perekonna peale. Ühel mälestusväärsel dinner-party’l püüdsin ma jagada oma vaimse tee  entusiasmi ja kohtasin läbistamatut kahtluse ja vastuseisu müüri. See oli osaliselt minu viga, arvates, et kui vaid kõik teised inimesed võtaksid minu uskumused vastu, siis suudaksime me lahendada kõik maailma probleemid. Aga see kogemus õpetas mulle seda, et paljud inimesed ei ole lihtsalt vaimse tee jaoks valmis ja neil ei ole selle vastu mingit huvi. Oma üllatuseks leidsin ma, et see käib ka paljude usklike inimeste  kohta. Nad on avatud ainult oma teatud religioonile, aga nad ei ole huvitatud mingist  universaalsest teest, mis ületab kõik välised religioonid.

Õnneks avastasin ma ka selle, et väiksem, kuid kiiresti kasvav inimeste hulk on valmis kuulama midagi vaimse tee kohta käivat ja et nad tunnevad ära selle tee põhjendatuse, kui seda kirjeldatakse nende terminitega, mida nad suudavad mõista ja aktsepteerida. Enamus neid inimesi on üles kasvanud selles kultuuris, mis on võitlustandriks materialistliku teaduse ja ortodoksse kristluse vahel – millest mõlemad eitavad vaimse tee eksisteerimist – ja nad lihtsalt ei mõista, mida nad otsivad. Kuigi paljud nendest inimestest kahtlevad materialismis, kahtlevad nad ka traditsioonilises religioonis. Seega vajavad nad selle tee kirjeldust, mis on tõeliselt universaalne ja ei nõua neilt pea paljaksajamist ega  innustunud häälega karjumast: „Jeesus!“.

Miks me vajame Jeesust?

Mina isiklikult lükkasin tagasi selle Jeesuse kuju, keda kujutas luteri kirik. Ma lihtsalt ei suutnud ennast selle Jeesusega ühendusse viia ja järelikult ei saanud ma teda vaimse õpetajana vastu võtta. Aga raamat, mis tutvustas mulle vaimset teed, andis mulle sellise mõtte, et ma lõpuks muutsin oma arvamust Jeesusest. See mõte ütlesi, et  ajaloo jooksul on Jeesuse algset õpetust erinevatel poliitilistel põhjustel moonutatud. See pani mind  mõistma, et võib-olla on Jeesusel olemas sügavam, universaalsem külg kui see, mida ortodoksne kristlus esitab.

Vaimset teed puudutav võtmeidee on selles,  et on olemas vaimne maailm, mis eksisteerib kõrvuti materiaalse maailmaga. Me oleme enese-teadlikud olevused, kes elavad materiaalses maailmas. Ka vaimses maailmas eksisteerivad enese-teadlikud olevused. Mõned nendest vaimsetest olevustest või meistritest on olnud vabatahtlikult nõus teenima  meie vaimsete õpetajatena. Nende ülesanne on aidata meil muutuda nendeks, kes me tõeliselt oleme. Selle töö ühe osana on meie vaimsed õpetajad andnud meile arvukaid  õpetusi. Mõned nendest on muudetud ortodoksseteks, sektantlikeks, eksklusiivseteks religioonideks, nii nagu on juhtunud ka kristliku religiooniga. Aga see ei olnud vaimsete õpetajate algne kava. Nad on alati püüdnud aidata meil avastada seda universaalset teed, mis ületab inimese loodud dualistlikud jagunemised. Selle tee olemus on selles, et meil on olemas potentsiaal selleks, et oma teadvust tõsta ja selle abil muutuda sellisteks vaimseteks olevusteks Maa peal, kes me juba kõrgemas valdkonnas oleme.

Kui ma hakkasin vaimsete meistrite kontseptsiooni mõistma, siis mõistsin ma, et Jeesus on praegu selline meister. Ma hakkasin mõistma ka seda, et Jeesus ei tulnud sisse seadma mingit järjekordset sektantlikku religiooni, mis muutuks niisuguseks nagu oli seda juudi religioon, mille alusel Jeesus tapeti. Ta tuli õpetama ja demonstreerima  universaalset teed  kõrgema teadvuse seisundi poole ja ma hakkasin nägema Jeesust universaalse vaimse õpetajana. Tegelikult on piibli-teadlased avastanud, et Jeesuse varaseid järgijaid ei kutsutud „kristlasteks“, vaid „tee järgijateks“ („Followers of the Way“).

See idee, et Jeesus on universaalne vaimne õpetaja, oli mulle vastuvõetavam kui ortodokssete kirikute poolt iidoliks muudetud kuju ja ma hakkasin pikkamööda Jeesusega rahu tegema. Ma mõistsin ka seda, et enamusel inimestest Maa peal on vaimne meister, kes on nende isiklik õpetaja. Läbi pika protsessi, mida ma kirjeldan detailselt teises raamatus* avastasin ma, et Jeesus on tõepoolest minu isiklik meister, ja see viis mind järgmise loogilise sammuni.

Pärast seda, kui ma vaimsete meistrite eksisteerimise omaks võtsin, sai mulle selgeks,  et neil on võime meiega suhelda ja et nad on alati valmis seda tegema. Ainukeseks piiranguks on meie võime meistreid kuulda  või meie valmisolek arvestada seda, mis neil on öelda. Läbi ajaloo on miljonid inimesed kogenud seda ühendust kõrgemast valdkonnast ja üksikud inimesed on välja arendanud võime teenida saadikutena meie vaimsete meistrite jaoks ja edastada uusi õpetusi ja ideid.

Ma võtsin omaks selle kontseptsiooni ja kandsin seda endas mitmeid aastaid, kuid ma ei arvanud  kunagi, et minust võiks saada niisugune saadik. Kuid ma jõudsin selle punktini, kus ma rajasin isikliku kontakti Jeesusega  ja ma mõistsin, et ta tahab, et mina tooksin Maa peale uusi vaimseid õpetusi. Ta tahtis, et ma aitaksin tal tagasi tuua selle tõelise universaalse sõnumi, mille ta  esitas 2000 aastat tagasi, sõnumi, mis läks kaotsi varase kristliku kiriku poliitilises sõnademängus.

Jeesuse sõnumi tuum on see, et alati on olemas alternatiiv sellele teele, mida enamus inimesi käib. Me võime käia süstemaatilist teed, mis viib meid  elu sügavamale mõistmisele, kõrgemale teadlikoleku tundele, kõrgemale teadvuse seisundile. Me saame seda teha siis, kui  järgime Pauluse kutset: „Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel.“ (Fil.2:5). Teiste sõnadega,  Jeesus tuli selleks eeskujuks, keda me kõik peaksime järgima. Tal ei olnud mingit soovi saada iidoliks  ja selleks, keda kummardataks kui ainsat isikut, kes on võimeline saavutama kõrgemat teadvuse seisundit.

 


× Paramahansa Yogananda Joogi elulugu

 


Jaga seda lehte



E-poed ja kodulehed ning e-poe valmislahendus:

E-poe tegemine