Olgu lätlased targad kui maod ja seda ilma kõhklemata

Lord Lanto, 30. oktoober 2011. See diktaat edastati, kui sõnumitoojad lähenesid Riiale, Läti pealinnale.

Lord Lanto olen mina ja ma tulen ankurdama Läti pealinna Riiga oma spetsiaalset Leeki selleks, et võimendada lätlaste potentsiaali Baltikumi regioonis ja kolme Balti riigi omavahelistes suhetes.

Muidugi on olemas erinevaid mooduseid maade klassifitseerimiseks ja üks neist, mis pole sugugi mitte ainuke, on vaadata kolme Baltimaad kui Jõu, Tarkuse ja Armastuse kolmekordset leeki. Nagu minu kallis kaaslane ja vend Meister MORE on juba nii väljendusrikkalt öelnud, esindavad leedulased Sinist Leeki ja neile, kes lätlasi tunnevad, on selge, et lätlased kannavad endas Kollast Leeki, millel on potentsiaal saada Tarkuseks.

Et selles potentsiaalis õide puhkeda, on vaja lätlastel mõista, et nende rahvas seisab delikaatse väljakutse ees. See väljakutse seisneb otsustavuses arendada välja selge visioon oma rahva tuleviku tarvis, kuid samal ajal hoidudes muutumast liiga intellektuaalseks ja mõistuslikuks oma lähenemistes.

Kuidas saada hakkama ilma juhtideta?
Need teie hulgast, kes teavad midagi Baltimaade ja mitmete nende maade ajaloo kohta, keda tabas nõukogude okupatsioon, teavad, et nõukogude okupatsiooni algaastatel pärast Teist maailmasõda kadus täielikult nende riikide võimueliit. Võimueliit kas kõrvaldati võimult või enamikel juhtudel pandi võimuladvik loomavagunitesse ja viidi koonduslaagritesse, mis asusid erinevais paigus tolleaegse Nõukogude Liidu ja praeguse Venemaa territooriumil.

Väljakutse, mis seisis nende kolme Baltimaa ees ja kõigi endiste nõukogude vabariikide ees, oli küsimus, kuidas ehitada üles oma riik, kui just nimelt neid inimesi, kellel oli visioon ja ettevõtlikkus selleks, pole enam.

Väga ruttu pärast seda, kui nõukogude okupatsioon lõppes, leidus inimesi, kes vaatamata Nõukogude Liidu poolesele ajupesule ja programmeeritusele olla tubli kommunist, mis tähendab mitte haarata kunagi initsiatiivi ega kunagi seada kahtluse alla autoriteete, ei allunud niisugusele ajupesule, vaid haarasid koheselt võimalusest võita kätte vabadus ja enesemääramisõigus, nähes, et seda oli võimalik teha ilma suurema verevalamiseta.

Läti rahva traditsiooniline püüd rahumeelseteks lahendusteks
Läti rahvale on omane traditsioon rahumeelseks ja rahulikuks tegutsemiseks. See, kes otsib rahulikke lahendusi, pole ka nii kergesti kallutatav kummassegi äärmusesse, mis on iga probleemi puhul olemas. Leedulased on kergemini kallutatavad must-valgesse mõtteviisi, mida selgitab katoliku kiriku suur mõju neile. Kuid te näete, et Läti rahval niisugusel määral see tendents puudub.

Tegelikult on neil see äärmustesse kaldumine väga madalal tasemel, võrreldes paljude teiste rahvastega ja see annab neile potentsiaali rasketel läbirääkimistel olla vahendaja ja lepitaja. Kuid tuleb ka teadmiseks võtta nii-öelda mündi teine külg. See seisneb selles, et kes on  kas rohkem tasakaalus või õiglasemad, omavad kalduvust olla kõhklevad ja otsustusvõimetud.

Tasakaalus olevad inimesed näevad tihtipeale probleemi mõlemat poolt ja seega mõistavad nad väga hästi poolt- ja vastuargumente ühe või teise lahenduse või teooria puhul. Kuid kui seda ei tasakaalusta piisav kogus sinist leeki ja roosat armastuse leeki, siis viib see mingisse segaduse seisu, mille puhul puudub selge visioon, sest paljud valikud näivad olevat võrdselt kehtivad või ükski valik ei paista tõeliselt sobivat.

Niisugune lähenemine viib otsustusvõimetuseni, kus rahvus ei ole suuteline paika panema kindlat struktuuri, kuidas süsteem peaks funktsioneerima, alustades seadustest ja põhiseadusest. Neis pole isegi valmisolekut maksta makse selleks, et anda valitsusele kindel majanduslik alus riigi funktsioneerimiseks ja vajalike teenuste tagamiseks. Selle asemel valivad nad finantsvahendite hankimise läbi laenude, mis ei taga jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis. 

On ilmne, et niisuguseid märke võib selgesti näha Läti lähiajaloos, eriti finantskriisi saabudes ja majandusmulli perioodil, mis oli tuntud Balti tiigri nime all ning mis oli juba algusest peale määratud läbikukkumisele. Tänu võimele leida kindlas usus veenvaid poolt- ja vastuargumente  - vähemalt iseenda veenmiseks – selle kohta, et majandus ei kuku kokku, olid nad oma poolt-ja vastuargumentides veelgi rohkem üllatunud, kui see ikkagi juhtus.

Nad ei mõistnud seda, et alati on olemas niisugune seisukoht, mis ei ole küll absoluutne tõde, kuid mis on selle rahva kultuuri, ajaloo ja psühholoogia seisukohast mõistlik tegevusviis antud ajahetkel.

Baltimaade  Kolmekordne Leek
Kuid muidugi pole see üldse nii, et iga rahva jaoks on õige vaid üks tegutsemisviis. Iga rahvas peaks leidma oma tee ja me ei püüa kehtestada mingit standardit, mida peaksid järgima kõik rahvad, niisuguse standardi kehtestamise jätame me langenud olevustele.

Muidugi tuleb sellest aru saada, et langenud olevustel Maa peal on täitumatu soov haarata võim.  Suurt võimu väikese rahva allutamisega ei saavuta ja te näete seda nii Euroopas kui ka maailmas tervikuna, et väikerahvaste sekka sünnib vähem langenud olevusi ja just see annab väikestele rahvastele tähtsa rolli rahu toomisel, koostöö ja harmoonia loomisel suuremas plaanis.

See Leek, mille ma ankurdan, on just nimelt niisugune Leek, mis toetab lätlaste loomulikku tendentsi näha läbi mitmesugused suitsukatted, mille on loonud maomeel ja duaalsuseteadvus. Kuid selle peab viima tasakaalu. Tasakaalu tuleb see viia läbi valmisoleku teha otsuseid ja läbi armastuse, mis annab teile sisemistel tasanditel äratundmise sellest, mis on õige ja seda ka juhul, kui te pole isegi suutelised põhjendama seda intellektuaalsel ja lineaarsel viisil.

Te näete, et Läti geograafiline asupaik Eesti ja Leedu vahel pole mitte juhus. Leedu rahvas esindab sinist leeki, mis viib küllusele ning Eesti rahvas roosat leeki, kuigi vähesed eestlaste hulgast on jõudnud selleni, et see nii on. Seega kolm Balti rahvast saaksid üksteiselt palju õppida, kui neis jätkuks tahet rääkida üksteisega avatumalt.

Kuid meie, Ülestõusnud Väest, saame muidugi täiesti aru sellest dilemmast, mille ees Balti riigid on. Pärast viitekümmend aastat brutaalset represseerimist ja okupatsiooni, on nad nüüd lõpuks ometi kätte võitnud vabaduse oma maale. Niisugust ajalugu silmas pidades pole üldsegi kerge istuda läbirääkimislaua taha ja pidada läbirääkimisi Baltimaade ühendamise teemal üheks ühtseks rahvaks. Me näeme seda selgesti ja me osutame alternatiivile. See on Balti mere äärse vaimse tuleringi diktaatide teema.

Alternatiiv peitub selles, et rahvaste liitmise asemel, kus senised rahvad kaovad, loote te piirkonna, kus iga rahvas säilitab vähemalt lähitulevikus oma iseseisvuse, oma rahvuslikkuse ja keele. See on just nimelt niisugune visioon, mille ma ankurdan siia ja mida me oleme ankurdanud Balti mere äärsete rahvaste sekka.

On võimalik, et need rahvad suudavad moodustada mudeli ning kelle eeskujul luuakse teistes maailma piirkondades geograafilise paiknemise alusel vaimse kootöö vaimus tegutsevad regioonid, kus rahvad säilitavad sealjuures oma individuaalsuse, sest tihtipeale on rahvuslikkusel tugev emotsionaalne resonants inimeste jaoks. Me paneme ette niisuguste regioonide loomise enne, kui astuda karmim samm ja ühineda nii, et mõni rahvas kaob.

Rahvusvaheline võimueliit lõi raudse kardina
Sellega pole muidugi öeldud, et see on ainus suund, sest on neid rahvaid, kellele on kasuks kokku sulandumine teistega või jagunemine ja eraldumine üheks või mitmeks piirkonnaks. Siiski me anname Balti regioonile koopereerumise visiooni üle rahvuslike piiride. See seob kokku Ida ja Lääne ning kiirendab Ida ja Lääne ühinemisprotsessi, mis on arenenud edasi pärast raudse eesriide mahalangemist.

Tõesti, nagu me oleme varem märkinud, on see olnud Euroopa mandri kunstlik killustamine ja on ka ilma keerutamata selge, et see polnud inimeste parimatse huvides. See oli just rahvusvahelise võimueliidi huvides, kellel oli tol ajal tugev mõju nii Nõukogude Liidu kui ka Inglismaa ja Ameerika Ühendriikide valitsustes ja Malta konverentsil toimunu Stalini, Churchilli, Hitleri ja Roosevelti vahel polnud kuidagi seotud Ülestõusnud Väega.

Selle olid korraldanud langenud olevused, et nõrgestada Euroopat ja seeläbi edasi lükata ühinemist ja koostööd, mis oli Ülestõusnud Väe eesmärk ja see eesmärk on olnud olemas alates Saint Germaini füüsilisest kehastumisest, kui ta tahtis luua Euroopa Ühendriigid. Tema püüdlused nurjasid tollel ajal langenud olevused – kuningad ja rahvusvaheline eliit – kes siis juba arvasid, et nemad saavad juhtida maailma kulisside tagant, ilma et keegi neid märkaks ja ilma, et nad peaksid vastutama oma tegude eest.

Finantskriis polnud juhuslik õnnetus
Samuti peab ütlema, et finantskriis polnud mitte lihtsalt õnnetusjuhtum. See oli juba oma algse kujunduse poolest õnnetus, sest rahvusvahelise võimueliidi tegevuse tulemuseks oli majandusmull, eesmärgiga viivitada Euroopa ühendamisprotsessi. Nad teadsid, et kunstlik raha pumpamine mõnedesse arenevatesse endise Ida-Euroopa maade majandusse toob kaasa krahhi, mis lükkab edasi tõelist ühinemist ja koostööd Ida ja Lääne vahel.

Nagu näete, arvesse võttes seda, mida me oleme öelnud duaalsuseteadvuse kohta – üritab võimueliit luua niisugust kunstlikku killustatust, kus vähegi võimalik ja loomulikult oli nõukogude okupatsioon endistes Ida-Euroopa maades ka nende loodud. Ja isegi mõjuvõimsad inimesed USA-s arvasid, et nende riigi parimates  huvides on takistada ühendatud Euroopal saamast majanduslikult, poliitiliselt ja isegi sõjaliselt võimsamaks kui seda on USA ise.

USA juhid arvasid, et nad on nii palju arengus eest Nõukogude Liidust, et nad saavad Nõukogude Liitu kontrolli all hoida. Kuid nad ei saanud aru sellest, kuidas lavatagune võimueliit manipuleeris sündmustega nii, et Nõukogude Liit arendas väga kiiresti välja tuumarelvad ja ei saavutanud küll sõjalist võrdsust Ameerika Ühendriikidega, kuid nende tegevus oleks taganud külma sõja jätkumise veel kümneteks ja kümneteks aastateks.

Kujutage ette, mis oleks võinud juhtuda siis, kui Ida-Euroopa rahvad oleksid jäänud iseseisvaks pärast teist maailmasõda. Kujutage vaid ette, kui palju külluslikum oleks olnud nende elu, kui nõukogude ajupesu poleks hävitatud nende isiklikku initsiatiivi. Kujutage ette, kui ühinemispüüded, mida et olete näinud Lääne-Euroopa ühendamisel Euroopa Liiduga, oleksid ulatanud raudse eesriide taha juba kümneid aastaid tagasi. Siis oleks tänaseks neile rahvaile vaesus tundmatu, mida te aga paraku näete praeguste Ida-Euroopa rahvaste hulgas ja need rahvad oleksid majanduslikult peaaegu võrdsed Lääne rahvastega.

See oleks kaasa toonud majandusliku edu mitte ainult Euroopale vaid ka maailmale tervikuna, sest Euroopal on potentsiaal olla tasakaalustav faktor Ida ja Lääne vahel. Just langenud olevused nägid bolševistliku revolutsiooni  ja Nõukogude Liidu moodustamise vajalikkust ja seeläbi Venemaa väljalülitamist Euroopa osana, vastupidiselt sellele, mida oli ette näinud Peeter Suur kaua aega tagasi.

Vajadus rääkida nõukogude okupatsioonist Te näete nüüd neid kõikeläbivaid valesid ja manipulatsioone, millest tuleb aru saada ja mis tuleb paljastada. Leek, mille ma ankurdan, peab elavdama sellest arusaamist mitte ainult Lätis, vaid ka paljudes teistes maades, et on tarvis avatult rääkida nõukogude okupatsioonist Ida-Euroopas ja endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides.

Kuigi mõned on püüdnud sellel teemal rääkida, pole see siiski praeguseks saavutanud niisugust väljaütlemise taset, mis oleks vajalik nende maade jaoks, et saada üle oma minevikust ja seepärast ütlen ma, et on suur vajadus öelda välja ja kirjutada sellest, missugune nägi elu välja nõukogude okupatsiooni ikke all, kuidas oli noorel inimesel kasvada nõukogude valitsuse tingimustes ja mis tunne oli ikkest vabaks saada. See on eriti Baltimaade potentsiaal ja selles on Lätil tähtis roll, sest Lätis on märkimisväärne hulk venelasi, moodustades seal vähemusrahvuse.

Pange tähele, et eelmiste valimiste ajal olid venelased Lätis paremini organiseeritud ja otsusekindlamad kui lätlased ise. Meil pole kavatsust julgustada lätlasi venelastele opositsiooni looma. Me pigem julgustame neid leidma seda delikaatset tasakaalu, kus lätlased on valmis rääkima nõukogude aegadest täieliku aususega nii, et isegi Läti venelased seisaksid silmitsi võimalusega valida, kas nad tahavad distantseerida ennast nõukogude minevikust.

See on ainus viis, kuidas venelesed üldse suudavad üle kasvada nõukogude minevikust. Pole sugugi realistlik arvata, et venelased võtavad ise ette ja hakkavad analüüsima oma nõukogulikku minevikku, mõistavad oma vigu, mille nad tegid nõukogude ajal ja siis otsustavad neist üle kasvada. Kuid on realistlik loota, et venelased, vene keelt kõnelevad inimesed, kes elavad ikka veel endiste nõukogude liiduvabariikide territooriumidel, hakkavad sellest aru saama, kuidas mõjus nõukogude okupatsioon nendele maadele ja on valmis kuulama selle okupatsiooni otsesteks ohvriteks olnud inimesi.

See annab võimaluse vene inimesele kaastundeks, empaatiaks ja võimaldab aru saada, kuidas Nõukogude Liidu teod mõjutasid teisi inimesi ja ka neid endid. Sellel on siis ka potentsiaal mõju avaldada Venemaale endale ja panna venelasi Venemaal tegelema oma minevikuga, mida pole seni juhtunud. Isegi noortel inimestel, kes ei tea midagi nõukogude minevikust, puudub üldse soov sellest teada, sest nad ei taha endale tüli teha minevikuvigadele mõtlemisega.

Kuid mis siis takistaks neid vigu kordamast? Mitte miski! Ema Maria ütles Poolas, et kuni inimesed ütlevad: “Küllalt. Nüüd aitab,” leidub alati võimueliit, kes tahab asjad viia sammukese võrra äärmusele lähemale.

Kõik teenib kasvamise eesmärki
Seega olen ma ankurdanud Valguse ja olen oma eesmärgi täitnud. Ma olen andnud impulsi ja visiooni, mis on vajalik kõigile endistele nõukogude vabariikidele ja eriti Baltimaadele, et rääkida avatumalt nõukogude aegadest ja avatumalt püüda õppida, kuidas mõjus kommunism inimvaimule ja ühiskonnale.

Selle õppetunni peab ka Lääs ära õppima, kuigi Lääs suudab väga vähe mõista seda, mis tegelikult juhtus inimestega kommunismi valitsemise ajal. Selle teema mõistmine on vajalik selleks, et  Euroopa suudaks hoiduda muutumast despootlikuks, langenud olevuste poolt juhitavaks süsteemiks, sest langenud olevused toimivad täpselt oma skeemide järgi, kui inimesed kaotavad valvsuse ja ärksuse.

Te näete, et miski pole raisatud, vaid kõik on kogemuste allikas kasvamiseks. Sellega pole öeldud, et me ei mõista ja ei tunne kaasa inimeste kannatustele kauakestnud nõukogude ikke all. Kuid me suuname pilgu tulevikku ja ütleme, et see kõik küll juhtus ja ajalugu ei saa enam tagantjärele olematuks muuta, kuid kuidas saaks niisuguseid asju tulevikus vältida ja inimesed saaksid oma teadvuses kasvada ja liiguksid edasi?

Kuid te ei saa ületada seda, mida te ei näe ja te ei näe seda, mida te ei taha vaadata ja sellest avatult rääkida, sest on palju neid, kes peavad kaasa aitama tervenemisele ja ülekasvamisele ja see on avatud rääkimise parim potentsiaal Baltimaades.

Seega mina, Lanto, olen tänulik selle võimaluse eest ja mina nagu kõik teisedki, vaatan tuleviku suunas, et näha Balti regiooni arengutulevikku. Lanto olen mina.


Jaga seda lehte



E-poed ja kodulehed ning e-poe valmislahendus:

E-poe tegemine