Lapse kasvatamisel…

... on  esmatähtis tähelepanu pööramine iseendale - enese tundma õppimine lapse kasvatamise käigus ja pidev teadvelolek sellest, mida lasta lapsel teha ja mida mitte. Lapse kasvatamine pole nende reeglite jäik nõudmine, mida teilt omal ajal nõuti, vaid protsess, mis areneb koos teie eneseleidmisega järjest edasi. Kuidas te vastasel korral suudaksite leida tee lapse hinge? Mu armsad,  „heaks lapsevanemaks“ olemine käib läbi pideva enesesse vaatamise.

Tõsi, praegune generatsioon on üles kasvanud peamiselt autoritaarsete vanemate käe all, kes on neid tihtipeale lapsena halvasti kohelnud. Aga see ei tähenda lapsevanemaks saades teise äärmusse kaldumist, lootes, et lapsed kasvavad ise üles. Tegelikult pole sellist last, kes suudaks iseseisvalt ennast üles kasvatada, endale iseseisvalt vanemlikku tuge, eeskuju ja hoolitsust pakkuda. Igal lapsel on tarvis vanemaid.

 Lapsed võivad ühel hetkel mõistma hakata, et viis, kuidas teie neid kasvatasite, pole ainus kasvatamisvõimalus, aga nad mõistavad, et see oli just teie viis. Ja soovi korral jääb teile muidugi õigus oma kasvatusmeetodite juurde jääda.

Lapsevanem ei pea olema täiuslik. Vaimses mõttes pole keegi teile selle koha pealt haridust andnud. Teil endal ei pruugi olla ka head eeskuju ega edasiviivat ettekujutust rollimudelitest. Pealegi võtab suure osa teie tähelepanust kaasaegses elustiilis püsimine. Te ei suuda olla täiuslikud, mu kallid. Samas ei otsi ma vabandusi, õigustamaks hoolimatut suhtumist lastesse. Ma räägin tavalistest hoolivatest ja hoolitsevatest lapsevanematest, kes sellele vaatamata tunnevad, et nende oskused vanemana on ebapiisavad ning seda ebapiisavuse tunnet süvendab veelgi ühiskonna poolt omaksvõetud suhtumine. 

Tõesti, teilt ei oodata täiuslikkust, sest ka laps, kes kasvab teie järeltulijana, pole ise siia ilma ilmudes täiuslik. Kaasaegne kultuur teeb vea, kui eitab reinkarnatsiooni, arvates, et laps saabub siia ilma puhta lehena. Tegelikult sünnib Iga laps emotsionaalsete ja psühholoogiliste haavadega, võimalike käitumis- ja mõttemustrite ning ellusuhtumistega, mida ta on ise loonud ja süvendanud paljude elude jooksul.

Paljusid  tänapäeva lapsi iseloomustab suur iseteadlikkus, sest inimkonna kiiremaks edasiarenguks on siia kehastunud lapsed, kelle vaimse saavutuse pagas on nende vanemate omast mahukam. Vaadates tagasi oma elule, võite ilmselt tunnistada, et teiegi puhul kehtib seesama tendents. Mingis mõttes on järgnev põlvkond alati targem ja omab oma eellastest selgemat visiooni. Muidugi tuleb teil oma elule ausalt pilku heites tunnistada, et teil on siiski ka oma vanematelt midagi õppida olnud.

Kandes nüüd selle üle oma lastele, on ka teie lastel midagi, mida nemad teist selgemini mõistavad, kuid ilma teieta nad pole siiski üles kasvamiseks võimelised. Tänapäeval on võimalik kehastuda hingedel, kes on oma arengult ees tavapäraseks tunnistatud normaalsusest. Need lapsed kehastuvad peredesse, kelle üks või mõlemad vanemad on vaimsele avatud, sest neil vanematel on suurem võimalus sellist last mõista ja suunata.

Niisugused lapsed on tihtipeale isepäised, arvates, et nemad ei pea kedagi kuulama. Sellega võib kaasneda ka uhkus ja ülbus. Kui teiste arvamus nende omaga ei ühti, vaatavad nad kaaslastele, ka täiskasvanutele, ülevalt alla. Mida selliste lastega peale hakata?

Vaatamata sellele, et nad on siia ilma saabunud suurema vaimse potentsiaaliga, on nad siia kaasa võtnud oma taagapagasi. Nende võime teha siin maailmas midagi inimkonna heaks on kammitsetud düsfunktsionaalse, piirangulise käitumismustriga, mis lohiseb kaasa nende eelmistest kehastustest, mille sekka kuulub ka lugupidamatus kaasinimeste suhtes.

Paljudele viimaste kümnendite jooksul sündinud lastele on omane austuse puudumine teiste suhtes. Hoolimata sellest säilib neis võimekus ühiskonda edasi viia. Aga enne, kui see nende potentsiaal avalduda saab, peavad nad oma psüühikas olevatest piirangutest vabanema. 

Kui selline laps on teie perre sündinud, siis on nii lapsel kui vanemal või vanematel sellest midagi õppida. Jah, see on õige, et laps on oma ema-isa õpetaja, aga samuti peab laps teie näitel midagi õppima. Selleks, et aidata lapsel tema oma teemasid lahendada, peate kõigepealt avastama oma õppetunni, mille see laps teie ellu toob. Abivahendiks on siin oma reaktsiooni jälgimine lapse mingile käitumismustrile. Kuidas te reageerite situatsioonis, kus laps keeldub teid kuulamast, arvates, et temal on õigus ja ta on targem teistest? Kas jäätegi alla? Süüdistate ennast? Panete end jõuga maksma?

Selleks, et niisuguste laste generatsioon suudaks täita oma Maa peale kehastumise potentsiaali, peavad nad eelnevalt üle saama oma uhkusest ja ülbusest ning käituma teistega elementaarse viisakuse piires. Aga jõupositsiooniga ei saavuta te midagi. Vaimses maailmas valitseb võrdsus ja austav suhtumine üksteisesse. Austage seda ka suhtes oma lapsega. Õpetage seda oma lastele, vaatamata sellele, kelleks nad end peavad. Teisisõnu tähendab see pidevat küsivat enesevaatlust sooviga teadvustada neid haavu, mille teie ise olete minevikust kaasa võtnud.

Lapsevanem on näiteks üles kasvanud autoritaarses ühiskonnas. Ja nii võib see olnud olla mitmeid kehastusi järjest. Selline ühiskonnakorraldus surub inimese enesehinnangu madalaks, mõistab hukka igaühe, kes ei ela ühiskonna poolt kehtestatud reeglite järgi. Paljud lapsed tunduvad ennasttäis, sest nad tunnevad ära oma sisemise väärtuse. Nad lihtsalt pole osanud seda iseendas tunda andvat väärtust ja enda ümber olevate teiste inimeste väärtust tasakaalus hoida.

Veevalaja ajastu on vabaduse ajastu. Vaimuvoolus püsimiseks on vanadele süsteemidele omased piirangud takistuseks. Tarvis on südame avatust, valmisolekut saada ühendus oma kõrgema olemusega ja tegutseda selles ühenduses olles, aga sealjuures märgata ja kuulata ja endast läbi lasta ka seda, mis teistel on öelda.

Edaspidi saabki võtmesõnaks avatus, mitte ettekirjutuste järgimine ja oma laste allutamine olemasolevatele normidele.

Veevalaja ajastu lapsi ei saa sundida vanade meetoditega, mis kaugeltki ei tähenda, et nad võiksid teha, misiganes neile pähe tuleb. Teie iseendaks saamine aitab lapsel olla see, kelleks ta on tegelikult sündinud.

Ema Maria; 2016 märts


Jaga seda lehte



kodulehe tegemine