Oma allika mõistmine

Oma allika mõistmine

Nüüd on selge, et materiaalse valdkonna kohal on kõrgema vibratsiooniga vaimne valdkond. Selles valdkonnas on vaimsed olevused, kes teavad ja ei eita oma tõelist identiteeti. Kuna vaimne valdkond koosneb vibreerivast energiast, kas seal siis ei või olla mitmeid tasandeid? Kui keegi reisiks vibratsioonis kõrgemale materiaalsest valdkonnast, esimesele vaimse valdkonna tasandile ja siis läbi kõrgemate tasandite vaimse valdkonna kõrgtasandile, mida ta sealt leiaks? Sealt võiks leida rea selgepiirilisi valdkondi, igaüks neist kõrgema vibratsiooniga kui eelmine. Tipptasandil võib leida kõrgeima võimaliku vormimaailma vibratsiooni ja selle kohal on vormimaailma allikas.

Enamik religioone nimetavad seda Jumalaks. Kahjuks on sõna „Jumal“ ulatuslikult ja lootusetult väärkasutatud. Loendamatuid tegusid ja pettusi on sooritatud „jumala“ nimel ja on täiesti mõistetav,  et paljudel tänapäeva inimestel on antipaatia selle sõna või selle kontseptsiooni suhtes, kus jumala nime märgitakse.

Selleks, et ületada see vastumeelsus, peab mõistma, et inimegole omane duaalsus on mõjutanud praktiliselt kõiki religioone ja paljudest religioonidest on saanud poliitiline tööriist, mida võimueliit kasutab elanikkonna  mahasurumiseks ja kontrolli all hoidmiseks. Seda on tehtud dualistliku jumalakuju loomisega – tardunud kujutise loomisega, millega asendati vormimaailma allika Elav Kohalolek. Otsijana tõeteel peaksite te ära tundma selle, et olles üles kasvanud Jumala või religiooni suhtes antipaatiat tundes, on selle antipaatia põhjus  võimueliidi poliitika poolt loodud arusaam tardunud jumalakujust. Kui keegi laseb niisugusel tardunud kujutisel varjutada  suhet oma allikaga, siis laseb ta tegelikult võimueliidil kontrolli all hoida oma suhet oma algallikaga. Ta on lubanud võimueliidi poolt loodud tardunud kujutisel saada jumalaks, mis seisab tema ja tõelise Jumala vahel.

Kes on siis tõeline Jumal? Ta on vormimaailma allikas ja seda on ta vormist kõrgemalasuvana. Vormid on üksteisest eristatavad, mille tõttu nad paistavad eraldatutena neile, kes on duaalsuses lõksus. Kui duaalsuse meel mõtleb Jumalast, ei suuda ta kogeda vahetult Elavat Jumalat. Selle asemel peab ta looma mentaalse pildi Jumalast ja nii saab Jumal tema jaoks kontseptsiooniks. Subjekti kui duaalsuselõksus oleva isiku ja objekti kui kaugelasuva välise jumala vahel valitseb eraldatus (lahusolek) ja jagamine.  See jagamine  eksisteerib vaid subjekti meeles, kuid see takistab isikul Jumala otsest kogemist. See-eest peab isik looma mentaalse kujutise kaugelolevast Jumalast ja juba oma loomu poolest  ei saa seda kujutist võrrelda tõelise Jumala otsese kogemisega. Enamus planeedil Maa eksisteerivaid religioone just nimelt esindavad sellist tardunud kujutist Jumalast, kuigi nad tihti väidavad, et nende usk esindab just seda ainsat õiget jumalapilti.

Tegelikult on inimolend tõesti vaimne olevus, mis tähendab, et sinu meelel on võime minna kõigist vormidest kõrgemale ja kogeda Elavat Jumalat vahetult. Seda ei saa juhtuda läbi füüsiliste meelte, vaid läbi meele intuitiivsete võimete. Kuid sel kogemisel pole midagi ühist aistmiskogemusega, mille läbi sa koged eraldiolevaid ja mingil viisil eemalolevaid objekte. Jumala kogemine saab teostuda vaid siis, kui allutad eraldatusetaju ja seeläbi ületad subjekti ja objektivahelise barjääri. Seda kutsuti iidsel ajal „gnosiseks“, mis tähendab teadja ja teadaoleva üksolemist. Elavat Jumalat ei saa tunda  endast lahusolevana, kauge objektina lineaartaju mõistes. Elavat Jumalat saab tunda läbi vahetu, sfäärilise identsustunde enda ja Elava Kohaloleku - oma allika vahel.

Loomulikult püüab ego seda vahetut sisemist kogemist blokeerida ja seepärast on vaja aega ja jõupingutust, et see kogemus saada. Võtab aega, kuni sinu teadvus muutub piisavalt puhastatuks dualistlikest illusioonidest, et sa alateadlikult ei blokeeri subjekti/objekti barjääri lahustumist. Siiski on paljudel niinimetatud müstikutel olnud niisugune kogemus ja vaimsete õpetajate moto on alati olnud: „Mida üks on teinud, seda suudavad teha kõik.“

Muidugi tahad sa oma allikat vahetult kogeda, kuid see pole teps mitte tavaline kogemus. Nagu piibel ütleb: „Ükski ei saa Jumalat näha ja elada.“ Selle tõeline tähendus on niisugune, et inimolend ei saa vahetult kogeda Elavat Jumalat ja säilitada üksnes vaid inimolendi identsustunnet. Kui te kord kogete Elavat Jumalat, siis teate, et see Olevus on teie allikas ja seoses sellega teeb teie identsustunne läbi seismilise nihke, mille tulemusena kõik teie elus saab ümberhinnatud ja paljud „tavalised“ tegevused ei tule  vastse enesetajuga enam kõne alla. Seega need, kes ei taha muutuda, seisavad alateadlikult vastu sellele kogemusele.

 

 


Jaga seda lehte



kodulehe tegemine