Seitsme kiire väärkasutamine mõjutab tervist

Gautama Buddha edastus; 8.mai 2009.

Kuidas ego näeb seitset esimest kiirt
Mu armsad,  me oleme teile andnud duaalsuseteadvuse kontseptsiooni, milles on alati kaks duaalset opositsiooni. Lubage mul anda väga kiire kokkuvõte, kuidas see välja kukkub, kui duaalsuseteadvus tajub seitset esimest kiirt.

  • Esimene kiir on tahe ja jõud. Ühes dualistlikus äärmuses on muidugi need, kellel on väga tugev tahe ja ego võib näha, et selle tugeva tahtega võib ta õpilase saada tegema, mida ta tahab ja seda millegi suurema hea nimel. Te näete neid inimesi vaimsel tee, kel on väga tugev tahe ja kes tahavad teisi oma tahte alla painutada selleks, et nood tugevatahtelisi siis järgiksid. Nad astuvad organisatsiooni, arvates, et nemad teavad täpselt, kuidas asjad peavad käima ning hakkavad rääkima teistele liikmetele või kogunu juhtidele või sõnumitoojatele, kuidas ja mida need oleksid pidanud tegema juba algusest peale ja kuidas nad peavad nüüd edasi oma asju korraldama. Alati on neid, kes arvavad, et nad teavad paremini, isegi neid, kes arvavad, et teavad paremini kui Ülestõusnud Meistrid, sest nad on lukus algselt langenud inglite teadvuses, kes arvavad, et teavad paremini kui Jumal.

  • Kuid teises äärmuses on need, kel pole tahet ja kes ei taha teha omi otsuseid, kes ei taha milleski seisukohta võtta. Nad tahavad lihtsalt voolata kaasa massiteadvuse voolus, isegi vaimses organisatsioonis olevas massiteadvuses. Vaimsetes organisatsioonides on neid, kes peavad end väga tugevateks esimese kiire valdkonnas ning peavad seda vajalikuks ja heaks omaduseks, sest peale kõige muu peab keegi ju olema juht ja ütlema kõigile neile inimestele, kes otsuseid teha ei taha, mis neil teha tuleks. Ja nii harjutavad niisugused inimesed oma võimu niisugusel viisil, mis neile tundub olema õigustatud, kuid nad kukuvad läbi selle nägemises, et nad on täiesti väljas esimese kiire tegelikkusest, mis on küll võimas, kuid mitte kunagi kuritarvituslik. Siin tuleb absoluutselt austada vaba tahet nagu teevad seda kõigi kiirte meistrid, kes austavad vaba tahet täielikult.  Te näete kaassõltuvussuhteid nende vahel, kes on tahet kuritarvitanud oma  tugevuses ja nende vahel, kes on väärastanud tahet mitte tehes mingeidki otsuseid.
  •  Nii on ka teisel kiirel neid, kes arvavad, et teavad kõike ja saavad kõigest aru ning nad võivad uurida ja rääkida tunde ka kõige väiksemat teed puudutavast detailist, sellest, et see meister ütles  nii ja too meister ütles naa ja et nii need asjad käivad. Ja on ka neid, kes tegelikult õppida ei taha, ega teada ega aru saada, vaid tahavad, et neile öeldakse ette, mida ja kuidas teha. Te kohtate neid ka ülestõusnud meistrite organisatsioonides, kuid muidugi väga suure osa neist leiate te traditsioonilistes religioonides. Nad tahavad igal pühapäeval minna kirikusse ja neil on oma kirikuõpetaja või preester, kes jutlustab kantslist maha neile jutlusi, justkui nad oleksid lapsed, kes millestki midagi ei tea..
  •  Nii ka kolmandal, armastuse kiirel on neid, kes on viinud armastuse dualistlikku äärmusesse, muutnud selle omavaks ja kontrollivaks armastuseks. Nad arvavad, et see on tegelikult teistele hea, kui nad hoiavad teisi kontrolli all, sest nemad teavad, mis teisele inimesele on hea ning teise inimese armastamise nimel peavad nad teist kontrollima. Muidugi on neid, kes on väärastanud armastust sinnamaani, et neil pole armastust millegi vastu ja kuid kui sa midagi ei armasta, kaasa arvatud iseennast, kuidas sa siis esindad ennast või seisad enese eest?
  •  Neljandal – puhtuse kiirel on neid, kes muutunud äärmuslikult hinnanguliseks ja kohutmõistvaks, öeldes, et vaid need tegevused on puhtad ja need, kes hoiavad eemale mingitest teistest, ebapuhastest tegevustest, on tõelised õpilased. Teises äärmuses on inimesed, kes on liikunud sellesse äärmusse, mida Jeesus nimetab halliks mõtteviisiks, arvates: „Millelgi pole vahet ega miski pole halb. Ei ole üks muusikaliik halvem kui mõni teine ega ükski toit pole halvem kui mistahes mõni teine toit. Ma võin teha, mida ma iganes tahan, pole vahet.“ Nii annavad nad järele iseendile kõiges, mis nende teele ka sattuda võib, andmata mingitki vääringut millelegi. Mõlemas äärmuses pannakse mööda õpetuses tõe nägemisel, et puhtale on kõik puhas.  Kuid see ei tähenda, et need, kes on puhtad, annavad järele kõigele, mis sellel planeedil saadaval on. Nad ei sunni hoidma end välise tahtega eemal teatud tegevustest. Nad ei tõmbu tingimata tagasi, kui mingis ühiskondlikus kohas mängib teatud tüüpi muusika, kuid nad ka ei huvitu sellest. Nad lihtsalt kõnnivad sellest läbi, selle külge jäämata.
  •  Viiendal – tõekiirel on neid, kes arvavad, mõeldes dualistlikes äärmustes, et on olemas vaid üks tõde, õigemini üks tõe väljendus. Te näete niisuguseid nende hulgas, kes arvavad, et olemas vaid üks pühakiri, kus on kirjas tõde, on see siis piibel või koraan või vedad või miski muu. Isegi Ülestõusnud Meistrite organisatsioonides on neid, kes arvavad, et on olemas vaid üks tõeline sõnumitooja, on olemas vaid üks tõeline Ülestõusnud Meistrite organisatsioon ja et Ülestõusnud Meistreid saab panna kenasse väikesesse mentaalsesse kasti ja need ei räägi inimkonnaga enne, kui see teatud organisatsioon seda lubab.
  •  Teises äärmuses on tõe väärastamine nende poolt, kes ütlevad: „Oh, pole olemas midagi, mis on tõeliselt õige. Kõik filosoofiad on võrdse headusega.“ Või siis meeldib neile agnostiline  lähenemine: “Kuidas meie võime tõde teada? Mitte keegi ei saa siin öelda, mis on õige.“ Ja muidugi pole siin ükski religioon parem kui teine või kõik usud on valed juba seepärast, et väidavad, et on õiged ja see väide ei saa kõigi kohta tõesena kehtida.
  •  Kuuendal – rahukiirel on neid, kes on läinud rahuga äärmusse ja usuvad, et rahu on saavutatav vaid maha surudes kõik erinevad seisukohad, ainult seeläbi, et sundida kõiki teisi joonduma selle ideaali järgi, mille nemad on omaks võtnud. Teises äärmuses on niisugune suhtumine, mida nägite hipiliikumises kuuekümnendatel, kus kõik on hea, kus pole vahet. Kuid kas saab kõik hea olla, kui kaks kolmandikku inimkonnast elab alla vaesuse piiri? Kuidas võib seda heana võtta? Ja nii edasi ja edasi.
  •  Ja isegi seitsmendal – vabaduse kiirel on neid, kes väärastavad vabadust, arvates, et vabadus on midagi niisugust, mida peab kaitsma vabaduse vaenlase vastu ja see vabadus on vaid siis kindlustatud, kui te oma vaenlased hävitate nagu näeb seda praegune Ameerika valitsus – Bushi valitsus – arvates, et nad suudavad Ameerikale vabaduse kindlustada vaid siis, kui hävitavad need, kelle on ise tembeldanud vabaduse vaenlasteks. Spektri teises otsas on need, kellele kõik sobib ja kõik on okei. Te võite teha kõike, mida tahate, sest pärast seda elu ei tule ju midagi. On vaid üks elu, pole eesmärki, te olete kui rafineeritud loomad ja teil ongi õigus teha mida iganes, kui te siin olete, sest kuniks elu.

 Kuidas on väärastamised tervenemisega seotud
Niisiis, mu kallid, need neliteist väärastamist – kaks igal seitsmest kiirest – neil on teatud toime. Mis toime see just on ja kuidas see on seotud isikliku tervenemisega? Mõelge, mu kallid, sellele sõnale haigus [ingl. keeles: Dis-ease. „Dis“ tähendab ingl. keeles „lahutama“ ja „ease“ vaste on „kergus, kergendus“]. Haigus tähendab miskit, mis viib teid välja kergusest.

Me oleme andnud teile Elu Jõe kontseptsiooni. Kui te olete Elu Jõe sees, siis on elu kerge, siis voolate te koos Elu Jõega. Nagu ütles Jeesus: „Isal on hea meel anda teile kuningriiki.“ Kui te häälestate end sellele lainele, mis on sellesse ütlusse on peidetud, siis te  voolate kergesti koos eluga. Kõik tuleb teie juurde kergelt. Mida see tähendab? See tähendab, et te ei pea võitlema, et omandada  midagi, mida te tegelikult tahate, mida te tegelikult vajate kui osa oma Jumalikust Plaanist. Võiks isegi öelda, et te ei vaja midagi, sest teie Jumalik Plaan ei sõltu millegi vajamisest vaid selle laskmisest voolata.

Niisiis see, mis tõmbab teid eemale Elu Jõe voolust, on haiguse põhjus, mis lõpuks filtreerub läbi kolme ülemise keha – läbi identiteedi, mentaalse ja emotsionaalse keha, kus ta mõjutab rakke ja aatomeid endid ja see saab kehas nüüd ilmneda haigusena. Me oleme andnud mõned õpetused teatud teadvuse tasandite ja haiguste seotuse teemadel, kuid kui te väga tõsiselt teete endale selgeks neliteist väärastamist, mille kirjelduse olen just andnud, siis näete te, et iga inimesele teadaolev haiguse võib asetada kusagile ühe ja teise dualistliku äärmuse vahele teatud kiire väärastamisel. 

Kõik haigused võib asetada kusagile selles spektrumis. Te näete, et  tegelikult läbides esimese seitsme kiire initsiatsioonid – ja tegelikult need lahendades, lahendades rippumajäämised, klammerdumised, väärastamised – võite tõepoolest ravida iga inimesele teadaoleva haiguse , nagu juba oleme öelnud, selle teadvuse ületamisega, mis selle haiguse esile tõi. Kuid minu eesmärk selle arusaamise toomisel teieni on aidata teil mõista, et neil teie seast, kes on vaimsed inimesed, ei pea haigus avalduma tingimata  vaid seepärast, et olete teatud dualistlikus väärastumises teatud kiirel kinni.

Teis võib haigus avalduda sügavamal põhjusel. Nimelt selleks, et demonstreerida inimestele maailmas, kuidas tõusta kõrgemale mitte vaid teatud tingimustest, vaid dualistliku teadvuse laiematest piiridest, mis loovad eluvõitlust. Ma selgitan siin seda, mida võiks nimetada initsiatsiooni kaheks erinevaks tasandiks. Paljud, isegi enamus maakera inimkonnast, on siiani sellel teadvuse tasandil, milles olijaid võiks nimetada õpilasteks. Nad õpivad, nad töötavad end üles seitsme kiire initsiatsioonideks. Neil võib olla mitmeid haigusi, mis ilmnevad nende kehades, sest selles või möödunud kehastustes on nad kinni jäänud  teatud ühte seitsme kiire väärastamistest. Nad ei taha ületada seda, laskmata lahti teatud väärastamisest, valest, klammerdumisest – ükskõik siis kuidas te seda nimetate. Ja nii on see lõpuks avaldunud haigusena füüsilises kehas.


Jaga seda lehte



E-poed ja kodulehed ning e-poe valmislahendus:

E-poe tegemine